reede, juuni 23, 2006

Paraadilt


Fotol liinur. Foto autor: Kaitsejõudude Peastaap

Täna hommikul olime kell 9 Kaitseliidu staabi ees, kuhu oli määratud paraadil osalevate kaitseliitlaste kogunemiskoht.Edasi liikusime Viru pataljoni riviplatsile kus toimus paraadi peaproov. Kui kohale jõudsime, hakkas aga koledal kombel vihma
kallama ja meid lasti pataljoni kasarmusse vihmavarju kus siis üle poole tunni saju lõppemist ootasime. Lõpuks jäi ka sadu nõrgemaks ja proov võis alata. Olime juba rivis ning valmis riviplatsile liikuma kui äkki oli kuulda, et otsitakse millegijaoks nelja võitlejat ja äkki hakatigi meie rühmast mehi ära võtma ja loomulikult sattusin minagi nende hulka. Meist neljast tahtis kapten Helstein nimelt liinurid teha.Liinurite ülesanne on paraadil seista ühel joonel teatud vahekauguste järel, et marssivad üksused oskaksid vahekaugusi hoida ja, et üksuste ülemad saaksid õigeaegselt marsikäsklusi anda. No kena küll, aga meist polnud keegi varem liinur olnud ega teadnud ju kuidas ja kuhu paraadväljakul minna tuleb, millises järjestikus toimub liikumine, kes takti ümiseb jne...Ega see ju iseenesest keeruline pole aga selline asi vajab harjutamist ja harjutamine nõuab omakorda aega, mida meil väga vähe oli ja nii oligi, et peale käsklusi: "Liinurid- joonele!"; "Taktjooksu - marss!" jooksime neljakesi lihtsalt riviplatsi eest läbi kuigi igaüks teadis, et ta peaks nagu kuhugile paigale jääma:D Aga ei jäänud meist keegi paigale ja nägelesime veel jooksmise ajal. Ülejäänud rahval võis igatahes väga lõbus olla:D Lõpuks saime ikka põhiasjad selgeks ja kui aeg käes oli ning paraad mitu korda läbimängitud oli hakkasime Jõhvi keskväljakule paraadplatsile marssima kus härra Naur näitas meile neljale kätte kus meie seismise kohad algul on ja kuhu hiljem, marsi ajaks jooksma peame. Kui kõik paraadi platsile tulekuga seonduvad protseduurid läbi olid, antigi meile, liinuritele kõigepealt käsklus kohtadelele minekuks, mis küll meil nii välja ei tulnud kui vaja oli sest minust järgmine mees polnud veel hästi asjast aru saanud aga rahval jäi see apsakas ilmselt tähelepanemata. Lõpuks seisime ka joonel ära ja siis tulime Noorkotkaste rühma järel keskväljakult ära ja liikusime paraadi koosseisus Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde kus toimus pärgade asetamine ja mõned kõned ning siis enam-vähem oligi paraad läbi.
Nüüd ei tea mis edasi saab. Igatahes homme hommikul pean poole viieks Iisakusse jõudma, et sealsele rahvale linnulaulu õpetada sest lasin endale jälle sellessuhtes augu pähe rääkida.