Hundihäire

Tänane hommik algas hundihäirega. Nimelt teatati, et Pannjärve liivakarjääris, mida haldab AS Silbet, olevat jälle üks valvekoer huntide või koerte poolt minemaviidud. Eelmise koera minemaviimine ja ära söömine oli millegipärast mingite koerte süüks aetud... Mina siis pidin minema asjaga tutvuma ainult ei saanudki aru kas jahimehena või KKT jahindusespetsialisti asendajana aga tundub, et olin vist mõlemat. Jahiseltsi direktor kauples ka kaasa aga kuna mul juhtus täna bensiinikriis olema, ei hakanud ma spetsiaalselt talle järgi minema.
Hakkasin siis asja uurimiseks sinna Pannjärve poole liikuma ning otsustasin minna läbi Konsu sest kuna juhtusin parasjagu Ohakveres olema, tundus see marsruut häire saamise hetkel kõige õigem olevat. Nõmmejärve kanalini jõudmisel aga avastasin ennast rattamaratoni trassilt ja veel avastasin, et see trass ümbritseb mind kõikjalt, milletõttu otsustasin ennast sealt väljamurda kõrvalise tee kaudu sest mõtlesin, et seda nad ju nagunii ei kasuta aga võta näpust - kasutasid ikka küll ja siis otsustasin, et jätan auto seisma ja ootan, kuni see maraton läbi saab sest mina kellegi võistlustuhinat segada ei tahtnud ja kellegi allaajamine ka just kõige meelepärasem polnud. Hulkusin selle maratoni ajal jalgsi ümbruskonnas ringi ja õnnestus näha kuidas puuoks, millel kaelustuvi oma hirmsa laulu laulmist harrastas, korraga suure ragina saatel puuküljest lahti murdus ja koos tuviga alla kukkuma hakkas. Tuvi sai ikka küüned oksa küljest lahti aga meenutas siiski veel pihtasaanud väikelennukit, mis oma koordinatsiooni on kaotanud. Aga tuvi arvuti hakkas ikka tööle ja hädamaandumine jäi olemata.
Pooleteise tunni pärast arvasin, et võistlus on lõppenud ja hakkasin vaikselt oma sihtkoha poole liikuma ning jõudsingi ilma rattureid kohtamata sinna kuhu vaja. See valvur seal karjääris kes mind vastu võttis oli aga veidi imelik sest ta ei suvatsenud omal sabas liikuvat ja minu peale lõrisevat murdjat kinni panna vaid jutustas, et koer ei hammusta, mis aga mind ei rahustanud sest oma uurimistoimingute kestel olin sunnitud kogu aeg seda koera kas eemale tõrjuma või siis koguaeg teda jälgima nii, et väga meeliärritav tegevus oli seal neid huntide ja koerte jälgi lugeda, samal ajal valvuri juttu kuulata, omapoolseid hinnanguid anda ja siis veel koeraga jännata. No mis ma siis välja selgitasin? Muud midagi kui koer oli huntide poolt öösel äraviidud, valvur oli teise koera ära päästnud jne. Eks esmaspäeval ole näha mis selles asjas edasi saab.