Linden`ist ja Ukrainast
Mulle tundub, et sügise saabumisega alanud poliitikahooaeg on kuidagi erinev eelmistest – särtsu on nagu vähevõitu, aga võibolla mulle ainult tundub nii.
Siiski, vahel on ka üsna põnevaid ja meeliköitvaid seikasid ette tulnud. Eriti põnevaks on osutunud meie riigi „probleemidega“ juba augustis aktiivselt tegelema asunud ENPA president René van der Linden. Ei hakka siinkohal loetlema maailmavalgustusliku dirigendi van der Lindeni saavutusi iseendale tähelepanu tõmbamise alal sest neist saavutustest võib lugeda igaltpoolt mujaltki kuid meenus, et augustis tahtsin siin tema hästiinformeeritusest tingitud geniaalsusesähvatusi karmilt kritiseerida kuid lõin siis käega sest leidsin, et pole mõtet selle tegelase vaimuvälgatuste analüüsimise- ja maha tegemisega oma ajusid ja aega kulutada. Ega ma tema väljaütlemiste üle eriti ei juurdle, puudutan teda siin sellepärast, et ta teeb mulle nalja – nagu mõnele kloun. Igaljuhul on ENPA presidenti vaadates selge, et nii kõrgele kohale saamiseks, ei pea olema haritud ja intelligentne – piisab ka kõigest muust mis isiksusega kaasas võivad käia. Huvitav ainult kas van der Linden on ise tulnud kõige selle peale mis ta suust välja ajab,on ta nii loll et kellegi ettesöödetud jura tõsiselt võtab või teenib tema tolmu keerutamine mõne teise osapoole huvide kõrvalt ka tema enda huve...?
Kuid Linden Lindeniks. Kui veel poliitikavetes sõuda, võib jõuda Ukrainani. On hea, et demokraatlikud jõud sealsetel erakorralistel valimistel kokkuvõttes peale jäid, loodetavasti õnnestub neil ka elujõuline koalitsioon moodustada. Võib ju küsida, et miks selle kauge riigi valimised meid siin Eestis peaksid huvitama, kuid minu arust on ju iga demokraatliku riigi ning seega ka selle riigi rahva jaoks parim kui maailmas on palju demokraatlikke riike ja Ukrainas ongi ju küsimus selles kuidas demokraatiameelsed seal vee peal püsivad ja end uppumatuna suudavad hoida. Ukraina küsimusele võib ju tegelikult nii meie kui ka mitmete teiste riikide poolt ka palju pragmaatilisemalt läheneda.Teatavasti on Ukrainas kaks suuremat poliitilist voolu - ühed on lääne-ja seega ka demokraatiameelsed ning teised on karumeelsed.Mida rohkem on suure karu potentsiaalses mõjusfääris(karu jaoks lähivälismaa) riike kus on võimul lääne-ja demokraatiameelsed valitsused mis temast sõltumatult elada -ja areneda tahavad, seda parem on see ka meile sest mida rohkem selliseid riike on, seda väiksem on karu mõju mõnele üksikule riigile, sh. ka meile. Suudaks aga karumeelne Janukovitš koos oma sabarakkudega Ukrainas praegu peale jääda ning uue toimiva valitsuse moodustada, pööraks valitsus Ukraina nimelise riigilaeva nina aeglaselt karu poole, asudes selle käiguga vaikselt jälle mõmmiku külje alla purjetama.Sellise käigu realiseerumises ei ole karumeelsete pealejäämise korral vaja kahelda - selle kohta on olemas ka kindlad märgid, näiteks kasvõi see, et Janukovitš lubas uuesti valitsusjuhiks saades korraldada referendumi vene keele teiseks riigikeeleks - ja Ukraina blokkideväliseks riigiks(sh. ka EL väliseks) kuulutamise kohta. Ma arvan, et juhul kui see referendum toimuks, poleks selle lubaja-ja võimaliku korraldaja isikut arvestades vaja kahelda referendumi tulemustes. Kui vene keele teiseks riigikeeleks kuulutamine Ukrainas ei ole vast kõige elulisem küsimus ning näitab vaid sellise idee autori poliitilise mõtlemise suunda, siis riigi blokkideväliseks riigiks kuulutamine oleks Ukraina geopoliitilist olukorda arvestades riigile silmnähtavalt kahjulik kui mitte hukatuslik sest blokivälisus tähendaks pikemas perspektiivis tegelikult liitu karuga.
Võimule saades oleks Janukovitšil referendumi läbiviimise-ja sellest tulenevate poliitiliste muudatuste tegemise kõrval ka kuni järgmiste korraliste valimisteni parajalt aega riigi valimissüsteemis – ja seadusandluses „korrektuure“ teha, et neid omale „vastuvõetavamaks“ teha,vahetades bürokraatlike vangerduste tegemisega üheaegselt välja ka näiteks keskvalimiskomisjoni esimehe ja teised „ebalojaalsed“ ametnikud, et endale järgmistel valimistel „aus“ võit garanteerida, millega oleks ka vaikselt demokraatiat arendada üritanud Ukraina demokratiseerumisel lõpp - ja karul oleks ka üks "vaenlane" vähem. Loodetavasti siiski selline stsenaarium käiku ei lähe ja Tõmošenko juhitav liikumine ning President Juštšenko blokk "Meie Ukraina / Rahvuslik Enesekaitse" suudavad moodustada ühtse valitsuse. Vot niipalju Ukrainast. Lõpetuseks veel seda, et Ukrainal tuleb ilmselt lähitulevikus valida pool, st. kas karu või Lääs - mingit nn. oma tee võimalus on selle riigi geopoliitilist asukohta ja karu viimase aja käitumist ning varjatud poliitilisi taotlusi arvestades ilmselt ainult unistus.
Ahjaa! Janukovitšile mõeldes meenus mulle lõpuks gigant Ets. Nad ei ole küll üksteise koopiad ja vaevalt ,et nad üksteist tunnevad kuid neil on ühised sõbrad ja mõlema poliitika tegemise relvad on sageli ühes tehases toodetud.
Siiski, vahel on ka üsna põnevaid ja meeliköitvaid seikasid ette tulnud. Eriti põnevaks on osutunud meie riigi „probleemidega“ juba augustis aktiivselt tegelema asunud ENPA president René van der Linden. Ei hakka siinkohal loetlema maailmavalgustusliku dirigendi van der Lindeni saavutusi iseendale tähelepanu tõmbamise alal sest neist saavutustest võib lugeda igaltpoolt mujaltki kuid meenus, et augustis tahtsin siin tema hästiinformeeritusest tingitud geniaalsusesähvatusi karmilt kritiseerida kuid lõin siis käega sest leidsin, et pole mõtet selle tegelase vaimuvälgatuste analüüsimise- ja maha tegemisega oma ajusid ja aega kulutada. Ega ma tema väljaütlemiste üle eriti ei juurdle, puudutan teda siin sellepärast, et ta teeb mulle nalja – nagu mõnele kloun. Igaljuhul on ENPA presidenti vaadates selge, et nii kõrgele kohale saamiseks, ei pea olema haritud ja intelligentne – piisab ka kõigest muust mis isiksusega kaasas võivad käia. Huvitav ainult kas van der Linden on ise tulnud kõige selle peale mis ta suust välja ajab,on ta nii loll et kellegi ettesöödetud jura tõsiselt võtab või teenib tema tolmu keerutamine mõne teise osapoole huvide kõrvalt ka tema enda huve...?
Kuid Linden Lindeniks. Kui veel poliitikavetes sõuda, võib jõuda Ukrainani. On hea, et demokraatlikud jõud sealsetel erakorralistel valimistel kokkuvõttes peale jäid, loodetavasti õnnestub neil ka elujõuline koalitsioon moodustada. Võib ju küsida, et miks selle kauge riigi valimised meid siin Eestis peaksid huvitama, kuid minu arust on ju iga demokraatliku riigi ning seega ka selle riigi rahva jaoks parim kui maailmas on palju demokraatlikke riike ja Ukrainas ongi ju küsimus selles kuidas demokraatiameelsed seal vee peal püsivad ja end uppumatuna suudavad hoida. Ukraina küsimusele võib ju tegelikult nii meie kui ka mitmete teiste riikide poolt ka palju pragmaatilisemalt läheneda.Teatavasti on Ukrainas kaks suuremat poliitilist voolu - ühed on lääne-ja seega ka demokraatiameelsed ning teised on karumeelsed.Mida rohkem on suure karu potentsiaalses mõjusfääris(karu jaoks lähivälismaa) riike kus on võimul lääne-ja demokraatiameelsed valitsused mis temast sõltumatult elada -ja areneda tahavad, seda parem on see ka meile sest mida rohkem selliseid riike on, seda väiksem on karu mõju mõnele üksikule riigile, sh. ka meile. Suudaks aga karumeelne Janukovitš koos oma sabarakkudega Ukrainas praegu peale jääda ning uue toimiva valitsuse moodustada, pööraks valitsus Ukraina nimelise riigilaeva nina aeglaselt karu poole, asudes selle käiguga vaikselt jälle mõmmiku külje alla purjetama.Sellise käigu realiseerumises ei ole karumeelsete pealejäämise korral vaja kahelda - selle kohta on olemas ka kindlad märgid, näiteks kasvõi see, et Janukovitš lubas uuesti valitsusjuhiks saades korraldada referendumi vene keele teiseks riigikeeleks - ja Ukraina blokkideväliseks riigiks(sh. ka EL väliseks) kuulutamise kohta. Ma arvan, et juhul kui see referendum toimuks, poleks selle lubaja-ja võimaliku korraldaja isikut arvestades vaja kahelda referendumi tulemustes. Kui vene keele teiseks riigikeeleks kuulutamine Ukrainas ei ole vast kõige elulisem küsimus ning näitab vaid sellise idee autori poliitilise mõtlemise suunda, siis riigi blokkideväliseks riigiks kuulutamine oleks Ukraina geopoliitilist olukorda arvestades riigile silmnähtavalt kahjulik kui mitte hukatuslik sest blokivälisus tähendaks pikemas perspektiivis tegelikult liitu karuga.
Võimule saades oleks Janukovitšil referendumi läbiviimise-ja sellest tulenevate poliitiliste muudatuste tegemise kõrval ka kuni järgmiste korraliste valimisteni parajalt aega riigi valimissüsteemis – ja seadusandluses „korrektuure“ teha, et neid omale „vastuvõetavamaks“ teha,vahetades bürokraatlike vangerduste tegemisega üheaegselt välja ka näiteks keskvalimiskomisjoni esimehe ja teised „ebalojaalsed“ ametnikud, et endale järgmistel valimistel „aus“ võit garanteerida, millega oleks ka vaikselt demokraatiat arendada üritanud Ukraina demokratiseerumisel lõpp - ja karul oleks ka üks "vaenlane" vähem. Loodetavasti siiski selline stsenaarium käiku ei lähe ja Tõmošenko juhitav liikumine ning President Juštšenko blokk "Meie Ukraina / Rahvuslik Enesekaitse" suudavad moodustada ühtse valitsuse. Vot niipalju Ukrainast. Lõpetuseks veel seda, et Ukrainal tuleb ilmselt lähitulevikus valida pool, st. kas karu või Lääs - mingit nn. oma tee võimalus on selle riigi geopoliitilist asukohta ja karu viimase aja käitumist ning varjatud poliitilisi taotlusi arvestades ilmselt ainult unistus.
Ahjaa! Janukovitšile mõeldes meenus mulle lõpuks gigant Ets. Nad ei ole küll üksteise koopiad ja vaevalt ,et nad üksteist tunnevad kuid neil on ühised sõbrad ja mõlema poliitika tegemise relvad on sageli ühes tehases toodetud.
posted by tujukas at 5:37 PM
4 Comments:
Van der Linden'ist - on ju teada, et tema perekonnal on Venemaal ärihuvid. Yet another Schröder.
Ja ma arvan veel, et meil eestlastel on Ukrainas toimuvast liiga must-valge pilt.
Kui minul oleks Venemaal mingid varjatud ärihuvid siis vältimaks nende avalikuks tulekut, hoiaksin oma suu kinni ,et kellelgi ei tekiks põhjust nende huvide lagedale toomiseks. Aga nojah, minul tegelikult ärihuvid puuduvad ja neid pole ka kunagi olnud, et seda teemat sellest aspektist lähtuvalt põhjalikult analüüsida ja Linden ma ka pole:)
Ukrainast on kahtlemata meil liiga must-valge pilt. Kui ukraina poliitilised jõud kaheks- Vene-ja läänemeelseteks jaotatakse siis see on siiski laias laastus nii- asjasse süvenedes nii selgeid liigitusi teha ei saa. Ja kahtlemata on ka mõlemad pooled meie mõistes niiöelda "ühed mustad mõlemad", ainult et küsimus on selles kumb "must" vähem must on ja kumb Ukraina rahva ja Euroopa seisukohast parem on...Mina toetan demokraatia pooldajaid sest ma arvan, et demokraatia on Ukraina jaoks ainuõige tee ja kuigi praeguste demokraatide kõik tegemised ei pruugi seal olla meie mõistes 100% “õiged”, siis ei saa tegelikult absoluutset demokraatiaväärtustest kinnipidamist neilt nõudagi sest seda pole seal ju õieti kunagi olnudki – president Kutšma valitsemist ei saanud ju kuidagi demokraatlikuks nimetada. Nii, et minu arust peab ka Euroopa oma väärtustest ja tõekspidamistest tulenevalt toetama demokraatiameelseid, hoolimata nende mõningatest pisivigadest – neil tuleb lasta demokraatiat õppida. Mingil juhul aga ei saa toetada Janukovitšit või mõnda tema taolist kes on üritanud- ja tõenäoliselt üritab ka tulevikus võltsimise abil võimule saada.
Ukraina tuleviku määrab see milliseid poliitikategemise vahendeid nende riigijuhid kasutavad. Kui nad kasutavad demokraatlikke võtteid, läheneb Ukraina Euroopale sest Euroopa on demokraatia kodu, kui aga valitakse mingite sahkerduste ja pettuste tee lähenetakse Venemaale sest see on Ukrainale üks lähimaid petmise-ja sahkerdamise kodusid.
Mina mõtlen, et Ukraina suurim sisevaenlane pole Janukovitš, vaid demokraatlike jõudude suutmatus omavahel kokku leppida. Valimistulemuste alusel on Janukovitš selges vähemuses, aga mis sest kasu, kui oranžid on killustunud.
Jah, see on muidugi õige. Ega lihtsaid lahendusi selle riigi elus ei ole ega saa ka ilmselt lähimas tulevikus olema.
Muide kui Janukovitšist veel rääkida, siis ma tegelikult ei arva,et ta meelega Ukraina rahva vaenlane oleks, ta poliitiline nägemus lihtsalt on selline,et selle elluviimisega kaasneksid riigile kahjulikud tagajärjed, ta ise ilmselt ei saa sellest lihtsalt aru.
Janukovitš ja meie gigant- Ets, käivad mõnes mõttes ühte jalga - nad on poliitilised naivistid ja rehepapid kes lisaks sellele kasutavad ka väga ebademokraatlikke poliitilisi võtteid - sellepärast ei kõlba neid valida(minu arust).
Postita kommentaar
<< Home