31.08 – 01.09 Kalvi – Valaste

Et siis 31. augusti hommikupoolikuks oli kõik rännakuks valmis. Algselt plaanitud väljasõit kell 10.00 staabi eest venis natuke sest Artur oli öösel Soomest tulnud ja polnud kiiruga jõudnud kõiki asju kokku panna, millalgi enne ühtteist jõudis ta kohale ja sõit Kalvi poole võis alata.
Natuke enne kella poolt kahtteist olimegi lähtepunktis, päris maakonna piiri lähedal. Ajasime veel törts juttu, mina ja Marek tossutasime kuni ükskord otsustasime liikuma hakata, meid kohale viinud Madis sõitis aga tuldud teed tagasi, et järgmisel päeval vajadusel meid kusagilt peale võtta.
Nii, et hakkasime kolmekesi liikuma, Artur, Marek ja mina – peas Valaste asemel tegelikult palju ambitsioonikam eesmärk - Narva –Jõesuu. Pidasin liikumise ajal logi mis sisaldab järgmist:

Reede 31.08

11.37 hakkame Kalvist rannajoont mööda liikuma, kuid ilmneb et läbipääsmatu pillirootihniku tõttu pole see võimalik. Saapad saavad pilliroos liikumisvõimalusi otsides märjaks. Otsustame, et peame ikka kaugemalt, metsa serva pidi minema.

12.05. Esimene nimetu oja.

12.10. Liigume metsa mööda. Mets on võsastunud, risune, kohati soine.

12.15. Jõuame ranna läheduses olevate majade lähedale kust meie tekitatud liikumiskära peale tulevad meie juurde suure kisaga kaks enam-vähem normaalse suurusega koera, ilmneb et kurjad nad pole – kisavad niisama ja lähevad minema. Mõne minuti pärast tulevad siiski korraks tagasi ja liiguvad veidi aega meil kannul.

12.20. Liigume majadest mööda, pikki kitsast männikualust pinnaseteed, mis kulgeb ca 350 meetri pikkuselt paralleelselt rannajoonega.

12.30. Pinnasetee lõpeb, veidi paremalt algab uus. Oleme Kelus, pilliroovöönd rannast kaob, algab liivarand. Kaldast veidi maad eemal algab pankrannik.

12.32. Liigume täpselt mööda liivast rannajoont.

12.38. Rannas üksikud mahalangenud puud ees.

12.40. Rannajoon muutub kitsamaks, pankrannik on nüüd päris ranna ääres.

13.00. Liigume mööda kive, üksikud puud on ees, millest ronime üle. Aseri paistab. Ilm on ilus, vahelduva pilvisusega. Rääkida eriti ei saa kuna meri kohiseb päris tugevalt.

13.20. Jõuame ranna äärde ehitatava majani. Vaatame, et maja juurde merre on alustatud ka basseini ehitamist. Enne seda arutasime, et mida me selle retkega tähistada võiksime, esimene variant on, et Savisaare Moskvasse sõitu, teine variant et Vene vägede baltikumist väljaviimise aastapäeva – Artur arvab, et viimane sobib paremini. Jutuks oli ka pronkssõdur kes minu arust oleks just siia randa sobinud sest siia oleks ikka tulnud tõelised mälestajad ja provokaaroritel oleks raske siia kogunenud rahvast üles ässitada sest esiteks ei mahu siia just eriti palju inimesi, siin on ebamugav ja ka midagi eriti lõhkuda ju pole- siin saaks ainult üksteist kividega loopida.

13.23. Vaikus

13.30. Suitsupaus

13.40. Liigume edasi

13.58. Oleme Aseris. Liigume edasi. Aeg-ajalt ees mahalangenud puude grupid. Liikumine läheb aina raskemaks kuna kohati on mahalangenud puid üsna palju, mööda neist ei saa kuna paremal pool on pehme sinisavi ja vasakul pool vesi ja nii tuleb umbes 30-35 kilo kaaluvad seljakotid seljas üle puude turnida. Rannajoon on kitsas, kohati kivine kohati liiva-kivi segune.

15.10. Muudkui ronime üle puude, jalad on savised kuna üritame aeg-ajalt ikka puudest paremalt mööda minna. Jalad saavad ka kastetud kuna vahepeal proovime randa tulevate lainete vahel puudest vasakult mööduda. Kaugemal ees paistab korralik liivarand.

15.31. Selja tagant läheneb vihmasadu, paneme vihmakeebid-telkmantlid selga. Nüüd näeme välja nagu qasimodod. Peidan oma logiraamatu vihma eest ära.

15.39. Rand läheb laiemaks, kohati on kivine.

15.50. Oleme Liimala liivarannas.

16.10. Võtame kaitserüüd seljast sest vihmasadu jääb harvemaks. Artur räägib anekdoote. Peatume ja sööme veidi.

16.20. Oleme Purtse jõe suudmes. Jões vesi sügav. Sadamas varem asunud silda enam pole.

16.34. Ületame Purtse jõe, suudmest sa 350 meetri kaugusel asuva silla kaudu. Silla kohal vesi madal, vajadusel saaks ka jalgsi läbi minna.

16.51. Jälle rannas ja liigume.

17.04. Rand muutub jälle kitsamaks-ja kivisemaks. Üksikud puud takistavad liikumist.

17.13. Täielik kliburand.

17.40 – 17.53. Paus.

17.35. Liigume takistusi ületades edasi. Rand läheb õnneks jälle liivasemaks.

19.35. Oleme Lüganuse vallas, Moldova küla lähedal. Päeva jooksul oleme liikunud ilma pikemate peatusteta, isegi suitsetanud oleme Marekiga käigu pealt, kuid kõigele vaatamata oleme läbinud vaid 20 kilomeetrit... Oleme kolmekesi vanad rännakulõvid ja nii ei saagi nii aeglast liikumist küll millegi muuga kui teel olnud takistustega põhjendada, normaalse maastiku puhul on ju 30-40 km läbimine päevas tavaline.
Arutame olukorda. Rannas jalutab üks onu Rotveileriga, õnneks märkab meid eemalt ja keerab otsa ringi. Otsustame siia ööbima jääda.
Jääme ranna ääres kasvava tiheda männiku alla laagrisse ja hakkame telki üles sättima.

20.15. Küpsetame vorstikesi ja libistame õllet. Soome lahel on äike. Äikesepilvest ripub alla 3 enamvähem ühetaolist lehtrikujulist moodustist, millest ühe pikkus on umbes veerand pilve serva ja horisondi vahest, teised kaks on väiksemad. Kella 20.15 paiku hakkab üks väiksematest „lehtritest“ merepinna poole venima, moodustades umbes 15 sekundiga veepinnani ulatuva kitsa samba. Tekkinud vesipüks ei liigu märkimisväärselt edasi ning kaob ca 10 minutit peale väljaarenemist.

21.00. Juttu meil veel jätkub.

Mingil kellaajal läheme magama. Soome lahele jääb meist sähvima ja mürisema äike.

LAUPÄEV 01.09

09.15. Asjad on koos ja asume teele. Artur peab ära minema, tellisime Madise talle Saka hotelli juurde järgi.

10.20. Kütame ilmatuma pikka treppi mööda pankranniku kaldale hotelli juurde, et Artur ikka autoni saata ja et omale tellitud vesi kätte saada.

10.35. Jätkame Marekuga teekonda. Rand läheb jälle üha kivisemaks.

11.42. Hommikusöök.

12.00. Liigume. Täielik kivirand, keskmise suurusega kividega. Liikumiskiirus tundub kivide ja muude takistuste tõttu praktiliselt 0 olema.

12.45. Mehhaaniline tuim tampimine mööda ühetaolist rannajoont hakkab vaikselt ära tüütama ja ei paku enam lõbu. Otsime kohta kust saaks kohati 90 kraadise seinana kõrguvast pangast üles, kuid tulemusteta.
Paistab ontika piirivalveradar. Pikk rannajoon paistab ees muutumatuna – aina kivid ja puud.


13.50. Jõuame Valaste lähedal pankrannikust ülesviiva trepini ja otsustame ,et aitab sest tuim trampimine mööda kive on mõttetu jalgade lõhkumine ja ei anna nagunii midagi, arvestades veel seda, et teame, et Narva-Jõesuuni läheb kivilasu mööda rannajoont samamoodi, kohati veel hullemini, edasi.
Huvitaval kombel selgub kaardi pealt mõõtes, et oleme tänase päeva jooksul läbinud 15 kilomeetrit, kuigi tundus et 5:)


Kõik!