Kuhu küll kõik vaesed jäid?

Mõtlesin ükspäev, et kui veel aasta-poolteist tagasi võis mitmelt poolt kuulda-lugeda mõnede ringkondade ja isikute mõneti õigustatud avalikke, kohati lausa hüsteerilisi sõnavõtte ja kirjutisi meie riigis kehvemal elujärjel olevate inimeste kaitseks, siis nüüd, pärast käesoleva aasta veebruaris teadlaste poolt esitletud Eesti Inimarengu aruannet ning sellele järgnenud järellainetust, võib sellistest nähtustest nagu vaesusest ja ebavõrdsusest kuulda vaid nagu mokaotsast või lugeda heal juhul kusagilt lehenurgast mõne lugejakirja näol. Isegi Eesti ühiskonna silm-ja kõrv,Eesti Esivaene ja paduvasakpoolne Malle Salupere viskus kevadel vaeste kaitselt pronkssõduri kaitsele ning veel nüüd,sügisel, sõuab ta ikka kevadiste sündmuste- ja „ajaloolise tõe“ kuulutamise kiiluvees, pidades paremaks kehvemini elavate inimeste kaitsmise asemel seista tagantjärgi pronkssõduri eest - tõsi, mitmekesistades nüüdseks siiski oma taktikareservuaari ning unustades mõneks ajaks kaitsetegevuse, teostades nüüd „Kesknädala“ veergudel hoopis ründeoperatsioone Jüri Lina suguste tegelaste vastu. Aga kui pole kedagi kes probleemidele tähelepanu juhtivalt ja kuulajaid-lugejaid mõtlema panevalt räägib- kirjutab siis võib ju arvata, et probleeme polegi...Kas siis tõesti vaeseid meil enam polegi? Kuhu nad said?