Teatud sündmuste ajal- ja järel on aeg ajalt sagenenud ja siis jälle soiku jäänud debatid ajaleheveergudel ja muudes meelsuse avaldamise paikades. Kuigi jah, debattideks võib selliseid vastastikuseid mõtteavalduste pildumisi ainult teatud reservatsioonidega lugeda. Sageli võtavad sõna inimesed kelle seisukohad on enam kui kummalised, mida ei saa küll millegi muu kui stereotüüpse mõtlemisega seletada. Kumab läbi see, et mõned inimesed istuvad kinni oma dogmades mida nad on üldiste raamide sees valmis täiendama vaid teiste omasuguste mõtete juurdepookimisega. Seda, et keegi võtaks ja loeks ka teistsugust asjadele lähenemist pooldavate inimeste mõtteid ning analüüsiks neid – seda praegu praktiliselt ei ole. Kui loetaksegi vastaste mõtteavaldusi, siis ainult selleks, et sealt midagi kontekstist välja rebida ning seda siis oma üksiknäidete ja stereotüüpsete nägemuste abil põrmustada, vaevumata seejuures sügavamalt asja sisusse tungima. Muidugi võib ju inimlikult võttes sellisest lähenemisest aru saada sest ka mina vaevusin kunagi lugema ainult seda mis mulle meeldis ja mis minu seisukohti ainult kinnitasid, oskamata samas laskuda diskussiooni, sest kuidas saabki arutelu võimalik olla kui igaüks tulistab ainult omi arvamusi välja, kuulamata ja veel vähem mõtlemata mida vastaspool räägib ja miks ta nii räägib...Ei saagi, sest diskussioon eeldab analüüsivõimet, mis ei saa aga tekkida teiste seisukohti kuulamata ja neid ignoreerides. Kõige põnevam on aga see ,et inimesele kes pole mingi konkreetse teemaga kursis ning kellel pole aega sellesse põhjalikumalt süveneda, jääb arvamuste pildujate nägemustest valida vaid atraktiivsem ja seda omakorda toetama asuda(inimesel on ju kombeks seisukohta omada ja seda kaitsta) sest reeglina oskavad osapooled oma seisukohti vähemalt võhiku jaoks sügavalt argumenteerida, tuues nende kinnituseks ohtralt fakte ja tsitaate mida saab ju alati valida, tõlgendada, üldistada või ignoreerida ning kõrvaltvaataja poolehoiu saabki niisiis see nägemus mis nendesamade faktide- tsitaatide värvikuse-ja rohkuse poolest külgetõmbavam on... Mina isiklikult õppisin kunagi ära ka teiste seisukohtade kuulamise ja nende üle mõtlemise, mistõttu on mu seisukohad mõnes küsimuses näiteks viie aasta taguse ajaga võrreldes 180 kraadi muutunud. Ma loen isegi neidsamu praeguseid arvamuste pildujaid – mis siis, et ma praegu nende arvamuslugudest midagi õpetlikku ei leia kuid ma vähemalt tean kuidas nad mõtlevad ja ehk võib kunagi sealt ka midagi kõrva taha panemist väärivat leida.
Soovitaks teistelgi teiste arvamuste kuulamine ära õppida(kes ei ole veel jõudnud), sest kõige muu kõrvalt muutub niisama lahmimine ka kuulajatele-lugejatele lõpuks ebahuvitavaks – muidugi kui mõned andunud netikomentaatorid välja arvata. Pealegi ei vii diskussiooni puudumisel, stereotüüpsetest nägemustest ja üksiknäidete üldistamisest tingitud erinevad „pildid“, millel puuduvad tõsisemad ja adekvaatsemad põhjendused , meid eriti kuhugile.