Mustjärv, liivjärv, haugjärv, särgjärv, valgejärv, isandajärv, vasevere jõgi, Raudi kanal – need on järved ja ojad mille turbaseid kaldaid üritan ma juba mitmendat aastat nädalas korra kontrollida, avastamaks turbasse tunginud lõkkeid millest võib alguse saada tulekahju. Muidugi ei jõua ma neid kõiki ühe päeva jooksul läbi käia. Miks just need kohad? Sellepärast, et aastatepikkune kogemus näitab, et just nende järvede-ojade ääres leiab sageli selliseid hõõguvaid lõkkeasemeid, millest pahatihti on alguse saanud suuremad või väiksemad põlengud. Küll-ja küll on saanud ämbri ja labida abil selliseid vaikselt hõõguvaid auke kustutada, enne kui neist midagi suuremat välja on jõudnud areneda. Kuid see on vist küll vaid ajaga võidu jooksmine sest igale poole ikka alati ei jõua ning sageli jääbki vaid loota inimeste looduses käitumise oskusele, mis ei ole sugugi just kõige parem... Tahaks uskuda ja loota, et selle ajaga võidu jooksmise ajal paraneb inimeste teadlikus ja käitumine looduses kasvõi paar kraadigi...