Ühel päeval sattus minu kätte üle hulga aja üks patsient, nimeks ohakalind kes oli just neil päevil osaliselt lennuvõimestunud. Oli teine sõitva auto alt läbi käinud ja kannatas pearingluse ja kordinatsioonihäirete all...Toodi ta mulle häirekeskuse vahendusel, sõitsin toojale poolele teele vastu ning võtsin ta oma autosse. Kui siis temaga koju jõudsin ja tema tervisliku seisundiga lähemalt tutvuma hakkasin, läks ta mu käest lendu ja lendas otsejoones lähedal oleva lehise latva – oli juba toibuda jõudnud.