Jaanilaupäev

Täna hommikul kella kaheksaks kogunesime Kaitseliidu staabi juurde. Võtsime relvad ja mõne aja pärast asusime bussidega Narva poole teele. Kõigepealt läksime Narva piirivalvekordoni õuele kus toimus maakaitsepäevale pühendatud traditsioonilise paraadi eelproov. Seda proovi sai seal tehtud neli või viis korda järjest, igatahes oli see kord minu nelja aastast paraadikogemust arvestades neist tõsiseim. Mina olin seekord nii harjutamise ajal, kui ka paraadil malevkonna liputoimkonna assistent.
Pärast korduvat harjutamist asusime Narva Peetri platsi poole teele. Seal toimus paraad, peale mida liikusime rivikorras Kreenholmi linnaossa kus toimus Johannes Orasmaa mälestuskivi avamine. Pärast seda toimus Ida-Viru omavalitsuste jaanitule tõrvikute süütamine Raplast kohale jõudnud tõrvikuga. Ja kella neljaks oligi kõik läbi! Muide, tähelepanuväärne on see, et keegi ei karjunudki selles linnas meile: fašistõ...!
Kui siis peale neid üritusi oma hääletuna taskus olnud telefoni vaatama hakkasin, nägin seal vist kaheksat vastamata kõnet(op.korrapidaja ja Ahtme metsaülem), samal ajal tuli ka U, kes ütles, et mind otsitavat taga, et pidi nagu põlema kusagil - keegi oli midagi taolist teatanud... Kui Jõhvi jõudsime, helistasin häirekeaskusesse, et seda asja veidi täpsustada, enne seda olin rääkinud operatiivkorrapidajaga. Lõpuks sain siis enda auto juurde ja läksin Kurtna piirkonda seda põlenguinfot kontrollima. Sealt ei leidnud ma midagi, kuid siis mõtlesin ,et see kes selle alginfo häirekeskusele andis oli asukohta kirjeldanud kuidagi segaselt ja minu jaoks mitmeti mõistetavalt ning otsustasin läbi sõita veel Oru ja Kurtna järvistu vahelised vanad turbaväljad, mille käigus leidsingi väikese (0,1 ha) põlengu. Teatasin sellest häirekeskusele ja sõitsin Orule tuletõrjeautole vastu. Ma polnud veel kohalegi jõudnud, kui märkasin enda ees suitsusammast, lähemale jõudes selgus, et põleb metsaalune umbes pool km Orult lõunas. 18.51 teatasin ka sellest häirekeskusele ja andsin andmed vajamineva tehnika kohta, peale mida asusin lahtist leeki maha materdama. Veidi hiljem, kui päästekeskuse omad ka kohal olid, saime ka aimu millest tuli alguse sai. Nimelt oli üks žiguli seal metsa servas põlema pandud, hiljem selgus et see oli eelmisel ööl sealtsamast lähedalt varastatud. No oli kuidas oli, millalgi üheksa paiku hakkasin mina igatahes liikuma ja peale mõningasi kõrvalepõikeid jõudsin koju ja siis jaanilaupäeva tähistama.