Eile hommikul lubasin oma organismile suurt luksust- nimelt magasin üle hulga aja lausa kella üheteistkümneni ja siis laisklesin suurema osa päevast kodus kuni millalgi kolme paiku otsustasin niisama sõitma minna. Õhtul aga läksime kinno "Meeletut" vaatama. Mulle see film igatahes täitsa meeldis, mis sest ,et ta veidi omamoodi oli. See kinoskäik polnud muidugi minu algatus sest peale "Liivjärve draamat" pole mul mahti olnud sellistele asjadele eriti mõelda ja kui ongi mõnel hetkel vaba moment olnud siis pole lihtsalt viitsinud. Õnneks leidub inimesi kes mind aeg-ajalt maapeale, normaalse eluga kaasaskäivate nähtuste juurde tagasi toovad:)
Täna pärast seda kui ühe kolleegi vererõhu probleemidega Sillamäele polikliinikusse ning hiljem sealt edasi koju toimetasime, ning pärast mitmeid meeldetuletusi tervise hoidmise kohapealt hakkasin ka ise selle üle mõtlema sest meenus üks õhtu mõni nädal tagasi , peale pingelist päeva kui mu mootor hakkas rinnus sellist tantsu tegema, et mõtlesin tõsimeeli, esimest korda elus omale kiirabi kutsuda...Läksin tookord värske õhu kätte ja õnneks kümne minuti pärast enam-vähem normaalne enesetunne taastus aga pärast seda meeletut südamepekslemist oli küll kõhe tunne sest kui südamepekslemine järele jäi, oli tunne nagu ta ei töötakski enam.