Hõbekajakas Tiiu

Ühel ööl kui ajasin mööda põldu taga oma kajakast patsienti kes mingil seletamatul kombel „haiglast” plehku oli pannud hakkasin seda nimetut tegelast hüüdma Tiiuks sest tavaliselt on ju nii, et kui mõnda mitte inimlooma enda juurde tahad saada siis kutsutakse teda tavaliselt mingitmoodi. Ja mina ristisingi ta Tiiuks. Nüüd kui teda toitmas käin, kõnetangi teda nimepidi.
Täna panin tähele, et see Tiiu kes on pärit Narvast ja kelle tõi minu juurde meie juhataja asetäitja, hakkab paranema ja loodetavasti saan talle varsti hõisata: „tuult tiibadesse Tiiu”! Muide, olin täna sunnitud oma Tiiut kassitoiduga(konserv) toitma sest mu ema oli sulamapandud hakkliha kogemata jälle sügavkülma pannud. Aga kassitoit meeldib kajakatele sama hästi kui hakkliha ja ükski pole sellest ära surnud.