Pühapäev

Täna sain siis oma selle aasta esimesed tuleristsed. Kella kolme paiku läks nimelt Kuremäe küla lähedal kulu põlema ja mina olin muidugi kohal nagu viis kopikat – ei tea ainult kas keskkonnaametniku, kaitseliitlase või niisama ärksa kodanikuna. Aga vahet pole, fakt on see ,et kohal ma olin. Kärssas päris hea lahmakas heinamaad ja tuli kiskus kangesti poe ja selle läheduses asuvate majade ja lobudike poole. Tee oli küll majade ja tule vahel aga sellise kitsa tee kohta võib öelda, et sama hea kui teda polekski sest tuli ise sellise nõrga takistuse taha tavaliselt pidama ei jää.
Inimesed kipuvad tavaliselt tule jõudu ja leviku iseärasusi alahindama ning seetõttu on ka suurõnnetused tihti juba käes, enne kui seda osataksegi tähelepanna... Igatahes vehkisid seal põleval kuluväljal nii külaelanikud, päästjad, kaitseliitlased kui ka nunnad... Jah, peab tõdema, et õnnetused on need sündmused mis rahva kokku toovad...Näiteks mõned aastad tagasi läks kevadel kulu põlema siinsamas Kosel ja kui muidu meie külarahvas naljalt kokku ei saa siis tookord oli küll päris kena punt koos, mis sest ,et enamik neist vahtis niisama pealt kuidas mõned aktivistid vehkisid – aga peaasi, et ikka vahtisid ja urgudest välja ronisid.
Heaküll, nüüd pesema ja siis vist magama.