Iraagist

Täna möödub kolm aastat Iraagi sõja algusest...
Seoses selle sõja algusega meenub mulle kolme aasta tagune aeg, kui õppisin veel Luual. Sel ajal käis välismaailmas ja osaliselt ka Eestis poliitiline käsikähmlus Iraagi üle. Põhiküsimuseks oli: kas rünnata või mitte? ; kas Iraagil on massihävitusrelvad või mitte.
Ise olin juba sellel ajal suur poliitikahuviline- eriti välispoliitika alal ja hoidsin ennast väga hästi eriti selle Iraagi teemaga kursis. Jälgisin erinevaid uudistekanaleid, ka välismaiseid sest mulle ei meeldi saada ühepoolset informatsiooni kus ei ole selge mis vale, mis mitte.
Kui see olukord siis väga pingeliseks läks siis suutsin selle imekombel ka mitmetele koolivendadele huvitavaks teha, kes vahel lausa ootasid õhtuseid AK uudiseid , et näha mis päeva jooksul seoses Iraagiga toimunud on. Mina ise siis sageli kommenteerisin ja selgitasin omalt poolt juurde sest ega siis kõik saa ju poliitikahuvilised olla, kes inernetist ja mujalt sellist infot koguks ja lõpuks selle info ära seediks:)
Mida ma siis arvan Iraagi sõjast?
Esiteks: igasugune sõda mida alustatakse ÜRO mandaadita ei ole legitiimne ja teatavasti ei olnud ÜRO julgeoleku resolutsioon 1441, mis kutsus Iraaki üles koostööle, rahvusvahelise õiguse kohaselt aluseks Iraagi jõuga desarmeerimiseks.
Teiseks: Iraak ei omanud massihävitusrelvi, mille varjamises USA teda süüdistas. Iraak esitas teatavasti 2002 aasta lõpukuudel 12 000 lehekülest koosneva raporti massihävitusrelvade kohta, milles väitis, et kõik on keelatud keemia ja biorelvad on hävitatud. Loomulikult Ameerika juhtimisel tunnistati see avalikkuse ees valeks ja süüdistati Iraaki soovimatuses relvastusinspektoritega koostööd teha ning alustati sõjaga, „kuna oli selgeks saanud, et Saddam Hussein ja Iraagis võimul olev Araabia Taasünni sotsialistliku partei ei soovi rahvusvahelise üldsusega koostööd teha”. Pärast suuremastaabilise sõjategevuse lõppu aga pole Iraagi territooriumil leitud mingeid märkegi keelatud relvade olemasolust ja ÜRO relvastusinspektorite juht Hans Blix on ka ise öelnud, et Ilmselt oli Saddam Husseinil õigus kui viimane väitis ,et riigil puuduvad massihävitusrelvad. Viimast on isegi tunnistanud Ameerika enda eksperdid. Seega alustati sõda valel ettekäändel.
Kolmandaks: Bushil võib õigus olla, et maailm on parem paik ilma Saddam Husseinita aga selle hind on kordades suurem kui Hussein oleks võimule jäänud ja seda nii inimohvrite rohkuse kui ka rahvusvahelise julgeoleku kohapealt. Kulutatud rahast pole siin üldse mõtet rääkida.
Enne 2003 aasta invasiooni valitses Iraaki küll ka brutaalne võim aga seal puudus terrorism mis nüüd iga päevaga aina hullemaks on läinud ja selle läbi on hukkunud juba kümneid tuhandeid rahulikke elanikke. Nagu üks välisvaatleja ütles: Iraagist on saanud rahvusvahelise terrorismi taimelava mille seemned külvasid USA ja UK.
Kui riigis hukkub erinevate islami usulahkude (šiiidid, sunniidid) kokkupõrgetes iga päev umbes viiskümmend inimest siis on see juba tegelikult kodusõda. Samas aga räägib üha enam riike oma vägede väljatoomisest riigist, millest saab kindlasti alguse veel suurem kaos.
Neljandaks: kes Iraagis koalitsiooni vastu võitlevad? Keeruline küsimus, aga kindlasti ei ole need kõik kõrilõikajad- st tsiviilisikute tapjad - terroristid. On leitud Saddam Husseini enne sõda kirjutatud käskkiri milles viimane käsib alustada sissisõda okupantide vastu juhul kui antud hetkel riigis kehtinud võim kukutatakse. Ja on ka teada, et Hussein ise juhtis ja rahastas enne enda kinnivõtmist nende sissirünnakute korraldamist oma abide kaudu. Aga sissivõitlus ei ole terrorism ja see on rahvusvahelise õiguse kohaselt seaduslik. Sissivõitlejad ehk partissanid ei tapa süütuid elanikke vaid sõdureid!
Olgu selle kõige eeltooduga kuidas on, aga minu arust ei ole see sõda ennast mingil moel õigustanud. Husseini, kes kuulus sunniidi usulahku, asemel on võimul šiiidid, kes kasutavad samu võtteid oma oponentide mahasurumisel nagu Hussein ja vangide piinamine on samuti igapäevane nähtus nagu see on kogu aeg olnud.
Sellist riiki nagu Iraak, ei ole võimalik juhtida nagu Eestit või Ameerikat sest inimesed on seal niipalju meist erinevad. Kahjuks on nii ,et kui tahetakse sellistes riikides nagu Iraak, tagada stabiilsust siis peab sel riigil olema tugev keskvõim nagu paljudes Araabia riikides ka on ja nagu oli Iraagis. Vastasel juhul kaugeneb selline riik üha enam tsivilisatsioonist, nagu võime näha Somaalias ja varsti ka Iraagis kui seal keskvõim ei tugevne. Tugeva keskvõimuga sellistes riikides,kaasneb aga paratamatult paljude oponentide ja nende toetajate represseerimine.
Maailmas langetatakse üldiselt sageli strateegiliselt valesid otsuseid ja kahjuks kehtivad paljus topeltstandardid.
Paljude valeotsuste hinnaks on aga kümned tuhanded inimelud...Kurb igatahes!
Olgu veel teadmiseks, et ÜRO legitimeeris oma resolutsiooniga okupatsioonivõimu teostamise Iraagis tagantjärgi, aga see oli tingitud sellest, et paljud riigid ei oleks muidu olnud nõus oma inimesi ilma vastavasisulise resolutsioonita Iraaki, USA-le appi ülesehitustöödele saatma.

p.s. kirjutasin selle jutu nüüd veidi kiirustades aga kes huvi tunneb, saab aru ja eks ma võibolla hiljem ka korrigeerin mõningaid konarusi.