Viimasel ajal ei ole mul endal tulnud lõunasöögi pärast muretseda:) Kord söödetakse mind mõnes vallas, kord saab jälle mujalt jne. Täna pärast kodanike vastuvõttu ühes vallas, otsustasin lõuna ajal läbi hüpata ühe sõbra juurest kes avarii tõttu mõnda aega karkudega peab käima ja seega siis piiratud liikumisvõimalustega on. Noh, rääkisime mõnda aega niisama juttu, kuni mõne aja pärast pakkus ta ema mulle juba suppi ning seejärel seenepirukaid. Ja kõht oligi jälle täis:P