Ühel, juba, mõni aeg tagasi tänaval oldud ööl tuli meelde, et ma pole juba 4 kuud jooksmist harjutanud...Algul, kohe peale seda kipsi polnud see ju mõeldavgi ja nii see unustusehõlma vajuski. Aga nagu öeldud, tuli see meelde ja seda tänu ühele politseinikule kes ühel aprillikuu ööl arvas, et me peame öises linnas, tema järel kahekaupa kolonnis, sihtkoha poole jooksma. No see sihtkoht ei olnud just lähedal ja kuigi mul mingeid erilisi raskusi tema järel jooksmisega ei ilmnenud, tundsin, et see pole ikka see mis varem...Ja nüüd, eelmisel nädalal alustasin uuesti jooksutrenne. Kolm korda nädalas on minu jaoks piisav ja ega ma siis ka üle ei pinguta - pool tundi tavaliselt. Aga eile oli sellekohapealt erandlik. Jooksin ja jooksin ning ei tahtnud kuidagi lõpetada - isegi siis kui müristama ja vihma kallama hakkas. Lõpuks olin nii märg, et särk ja püksid lausa tilkusid.
Täna käisin arsti juures:D Koht kuhu ma satun siis kui surm silme ees või kui mõnda tõendit vaja on. Oli tänagi tõendit vaja - politseisse viimiseks ja selle ma ka sain. Muide mu veresuhkru ja vererõhu näidud olid samad mis aasta tagasigi.