Ma vist olen ennast hakanud mõnevõrra tundma...Tundub, et need paar aastat kestnud eneseleidmise katsed, enese vintsutamine ja kaoseline meelteseisund on olnud tegelikult viljakas... Enne lihtsalt olin, seejärel tõmblesin ja kompasin iseennast ja nüüd...Kas nüüd võin kindlalt öelda kes ma olen? Ei, sajaprotsendiliselt kindlasti mitte, kuid tunnen ennast kindlasti paremini kui varem.
Vahel on hea iseennast ja oma käitumist mõtestada. Varem kui ma ei tahtnudki ennast tunda oli igav, siis kui ennast tundma õppima hakkasin oli keeruline, nüüd aga ilmselt tean paremini kuidas edasi minna ja olla, mistõttu on lootust ,et ka probleeme on vähem *-)
Üks asi mille ma selgeks olen saanud on see, et ma olengi loomult „aktivist“, katsed seda maha suruda on lõppenud kas mittemillegagi või enesega rahulolematusega ning võivad lõppeda hoopis kurvalt sest mittemidagi tehes, pikemalt aega niisama olles, leiavad mind üles igasugused pahed mida ma kipun liialt omaks võtma ja seetõttu tekib ajapikku palju probleeme. Kuid jah, ma pean nüüd ära õppima ka mõõduka puhkamise ja muu seesuguse-siis võin endaga vist rahul olla:D