„Tema mõtles oma mõtteid, mis poleks nagu sugugi siit metsanurga mõtted, vaid kuskilt mujalt maailmast pärit”
-Katku villust
„Tema ei armasta rääkida, aga meie armastame, tema elab ja vaikib”
„Keegi ei tea õieti mis ta mõtleb või mis talle haiget teeb, sureb äragi, ilma et keegi õieti teaks miks ta sureb”.
„Niisama on lugu ka Annaga: teda peab aimama, teda peab mõistma, muidu põle temaga miskit hakkamist.
- Kõrboja vanaperemehe õde Madli, rääkides Kõrboja Annast.
Oleksin nagu selle romaani sünnitatud...Mõned asjad tunduvad selles igatahes täitsa minu kohta käivat:D.
Kusjuures, vigase käe, ühe pimeda-ja teise poolpimeda silma asemel on minul samaväärset, mille tõttu ma Kõrboja peremeheks ei kõlbaks ja neid põhjuseid tuleb ilmselt juurdegi kui oma elu vähe mõtestada...Loodetavasti ei lähe minul nii nagu Villul, kuid kindlasti ei taha ma ka olla vanapoiss Karlis Cukurs, Alberts Bels-i romaanist „Juured” , kes noorusearmastust rauga eas taga otsis. Kõige kindlamini ei tahaks ma aga muutuda „Rehepapist", Koera Kaarli sulase Jaani sarnaseks kes seepi ja parukat sõi ja Luisele s*tast ja higist täidisega koogi küpsetas, et see seda sööks ning toda armastama hakkaks…Kuigi aeg-ajalt tundub, et ka nii võib minna, nimigi ju sama:D
-Katku villust
„Tema ei armasta rääkida, aga meie armastame, tema elab ja vaikib”
„Keegi ei tea õieti mis ta mõtleb või mis talle haiget teeb, sureb äragi, ilma et keegi õieti teaks miks ta sureb”.
„Niisama on lugu ka Annaga: teda peab aimama, teda peab mõistma, muidu põle temaga miskit hakkamist.
- Kõrboja vanaperemehe õde Madli, rääkides Kõrboja Annast.
Oleksin nagu selle romaani sünnitatud...Mõned asjad tunduvad selles igatahes täitsa minu kohta käivat:D.
Kusjuures, vigase käe, ühe pimeda-ja teise poolpimeda silma asemel on minul samaväärset, mille tõttu ma Kõrboja peremeheks ei kõlbaks ja neid põhjuseid tuleb ilmselt juurdegi kui oma elu vähe mõtestada...Loodetavasti ei lähe minul nii nagu Villul, kuid kindlasti ei taha ma ka olla vanapoiss Karlis Cukurs, Alberts Bels-i romaanist „Juured” , kes noorusearmastust rauga eas taga otsis. Kõige kindlamini ei tahaks ma aga muutuda „Rehepapist", Koera Kaarli sulase Jaani sarnaseks kes seepi ja parukat sõi ja Luisele s*tast ja higist täidisega koogi küpsetas, et see seda sööks ning toda armastama hakkaks…Kuigi aeg-ajalt tundub, et ka nii võib minna, nimigi ju sama:D
posted by tujukas at 9:06 PM
2 Comments:
Milline konkurents tammsaarele... vau.
Konkurents? Ei, seda küll mitte, polnud kavatsustki kirjanikke võrdlema hakata...Lihtsalt mõned värvikad tegelased nende teostest tulid seoses mõnede mõtetega meelde.
Tammsaare on hea, Belsi teostest olen lugenud vaid üht, mis oli ka kahtlemata hea, kuid rohkemat ma tema kohta öelda ei oska. Kivirähk on vähemalt "Rehepapi" ja "Mees kes teadis ussisõnu" järgi minu arust üks parimaid tänapäeva eesti kirjanikke, kes teab millest ta kirjutab ja kes oskab seda teha läbi lillede.Ta mõlemas teoses on küll pool-utoopilised tegelased- ja sündmused ning need tunduvad seetõttu nii nagu tunduvad, kuid ridade vahelt kumab välja hoopis midagi muud...
Postita kommentaar
<< Home