Haihtunud illusioon

Poliitikast ma täna jahuma ei hakka kuid alustuseks ütleks küll niipalju, et mõningate asjade nägemise ja nende üle mõtlemise järel jõuab küll kohale miks ühes riigis ei tohiks olla inimasustuseta äärealasid, ehk siis miks riik peab tagama külaelu säilimise...Põhjus on selles ,et inimestest mahajäetud aladele võivad elama asuda või aeg-ajalt tegutseda mitte just kõige puhtama südametunnistusega isikud või koguni nende grupeeringud, samuti võivad sellistel aladel tegutseda näiteks mõne vaenuliku naaberriigi eriüksused kes inimtühjas paigas, kus keegi neid ei sega, saavad edukalt selliseid kohti kasutada lähtealana mingite luure või muude erioperatsioonide läbiviimisel...Tühjad äärealad ja nende laienemine on nii hetkel kui ka pikemas perspektiivis potentsiaalsed ohuallikad riigi julgeolekule! Öeldu võib tunduda küll ulmelise ja uskumatuna kuid nii see paraku võib olla ja nii ta mõnede üksikute, kuigi veel üsna leebete näitete põhjal ka juba on.
Eile kui ühte maaüksust üle vaatama läksin, oli mul kavatsus hiljemalt kell viis sealt tulema tulla kuid läks teisiti. Lank mille pärast ma sinnakanti sattusin asub kunagise Puhatu küla serval. Asula eksisteeris seal asulana enne suurt ilmasõda ning kadus tervikuna ilmselt kollektiviseerimise ajal kui sellised külad tühjaks küüditati või rahvas lihtsalt elamistingimuste väljakannatamatuks muutumise järel kuhugile linnale lähedamale kolis sest on ju teada, et Nõukogude võim käsitles selliseid metsakülasid metsavendade toidubaasina ja sellepärast tehti rahva elu neis vanades asulates põrguks.Külast endast on järel vaid üks maja, ülejäänutest ainult vundamendid ning veel äratuntavad õued neile omaste puu-ja põõsaliikidega ja aiajäänustega. Minu äratulek jäigi venima justnimelt selle ajaloohõngulise koha imetlemise tõttu...Mulle meenus film: Meeletu...Tõsiselt kohe...Ma saan täitsa aru miks see Toomas seal filmis otsustas oma elus kannapöörde teha ja kõigest loobuda ning kolis sellesse üksildasse kohta...Sellel on omad võlud:)
See koht kus mulle see film ja selle peaosalise kannapööre, mida minulgi tuleb aega-ajalt tahtmine teha, meelde tuli asub Jõhvist umbes 30 kilomeetri kaugusel – eemal inimasustusest,Puhatu soostiku serval. Olen seal varemgi käinud kuid siis ei olnud ma näinud seda filmi ja varasemal kahel korral polnud ka aega seal kaua imetleda ja nuuskida. Nagu ütlesin, on seal püsti veel üks maja koos lagunenud kõrvalhoonetega. Maja on ehitatud palkidest, kuid voodrilaudadega millalgi hiljem üle löödud ja üsna heas korras. säilinud on uuemal ajal ehitatud käimla ja pooleldi püsti on ka vana saun mille kõrval asub tiigike. Tiigi lähedal omakorda on puhta veega kaev mis on vaid 1,5 m sügavune ja millesse tuleb vesi allikatest, igaljuhul oli näha, et liiv liikus kaevupõhjas mis peaks viitama allikatele kuid see pole ka mingi ime, sest kunagine taluõu asub ju praktiliselt sooserval. Muide, kinnistu nimi on ka selge viide allikatele. Selles majas kus kunagi pole elektritki olnud elati kuulu järgi veel meie praeguse vabariigi esimestel aastatelgi, elanikuks oli kartuli Iida kes hiljem kõrge vanuse tõttu linna kolis(või viidi).Majal on ka praegu omanik keda isiklikult tunnen kuid temal pole sellest sooja ega külma ning peale Iida äraminekut on see maja olnud teatud kahtlaste elementide ajutiseks elamispaigaks ja „puhkekoduks”...Igal juhul on maja juurde viiv pinnasetee tõkestatud ebaseaduslikult tõkkepuuga millel kiri „OHUTSOON” ning selle all joonistatud surnupealuu, ristatud säärekontide alusel, mille kõrval kiri „STOI STRELJAT PUDU!” ... Kuid neile siltidele vaatamata läksin ma majaümbrust uurima ja seda lihtsalt uudishimust selliste vanade kohtade vastu, teades samas, et see võib üsna ebameeldivate tagajärgedega lõppeda. Koduloo kohapealt ma seal maja õues targemaks küll ei saanud, kuna ei näppinud ka kõike asju ja olin üldse valvas, juhuks kui keegi peaks tulema ,kuid tegin siiski üsna olulisi tähelepanekuid ja järeldusi selle kohta, milleks seda maja praegusel ajal kasutatakse...Oma üllatuseks avastasin ma mõningaid huvitavaid asju millest on siin praegu vara rääkida, kuid loodetavasti teen seda edaspidi. Igatahes rikkusid need „mõningad huvitavad asjad” ära mu illusoorse pildi sellest kohast ja ka film meeletu jäi tahaplaanile...:S Täna aga on mu avastuste ümber palju poleemikat olnud.

Tõsielulist:
Kord kolm aastat tagasi olid linnu-uurijad Puhatu soostikus linde loendamas, kui äkki ilmus nende ette vene keelt kõnelev mees kes neid püssiga sihtis ja ähvardas maha lasta, teatades, et „siin ei ole mingit Eesti Vabariiki ja selle seadused siin ei kehti”. Ornitoloogid pääsesid tookord ikka eluga.
Üsna hiljuti aga seisid kaks jahimeest sealsamas lähedal, oma jahimaal, silmitsi ilmselt sama mehega, kes teatas et nood viibivad hoopis tema jahimaal ja kui nad kohe ei kao, on nad surnud...Jahimehed taandusid...