Kahju vanamehest...Oleks võinud veel elada.
Oli mis ta oli kuid kõige muu kõrval oli ta ikka tegija. Jah, viinaviga tal tõesti oli kuid ma ei imesta üldse, et see tema presidendiks oleku ajal veel süvenes, arvestades seda millise kontingendiga ta vene poliitikas maid pidi jagama...Sellest kuidas ta alailma pidi laveerima demokraatliku Lääne ja oma ortodokssete poliitikute vahel, kes mingitest uuendustest ja järeleandmistest kuuldagi ei tahtnud, võib lugeda Clintoni aegse aseriigisekretäri Strobe Talbot-i raamatust "VENE SILD". Väga huvitav raamat oli igatahes ja peale selle lugemist hakkasin vene sisepoliitikat hoopis teise nurga alt nägema.
Kahtlemata oli Jeltsinil suur ning positiivne roll nii meie iseseisvumisele kaasa aitamisel, kui ka paljudes teistes maailma asjades ja kahtlemata oli ta maailmapoliitiline suurkuju kes paljude riigimeeste sõnul, oma poliitilisi sõpru ei reetnud.
Tema ametiajal alanud Tšetšeenia sõjad on küll mustad plekid ta poliitikukarjääril kuid kuuldavasti oli tal endal väga vähe võimalusi neid ära hoida. Mõned vene kindralid ja poliitikud on ju taltsutamatud. Ja lõpu poole oli ta väidetavalt mitmete hallide kardinalide poolt väga mõjutatav ja üleskeeratav olnud...Aga kes teab, kuidas need asjad täpselt olid.