Ennelõunal helistas M ja teatas, et luureandmetel on hunt ühte kvartalisse sisse läinud ja välja pole tulnud. R-le ja mulle polnud vaja pikalt seletada, ajasime endile jalad alla ja kiirustasime metsa, jõudsin siiski enne kodust läbi hüpata, et püksid ja jalavarjud ära vahetada, R seevastu on juba hundijahi algusest peale lahinguvalmis ning hoiab vajalikku varustust autos. Kohale jõudes, läksid kütid oma kohtadele ja mina G-ga hundile jälgipidi järgi, et ta liikvele ajada.Teelt metsa jõudes selgus, et susi oli teest 150 meetri kaugusel passinud. Läksime aga jälgi pidi järgi. Vahepeal kulutasime aega jälgede harutamisega sest võsavillem oli mõnes kohas kummalisi haake teinud. G andis vahepeal küttidele hundi liikumise kohta infot. Mõnda aega pärast jälitamise algust olime veendunud, et hunt liigub otse meie ees, sellele viitas hundi järsku alanud hüpetega liikumine. Mõne aja pärast kostis pauk. Selgus, et meist 400 meetri kaugusel teel olnud K oli hallivatimehest mööda lasknud, võibolla hea oligi, võibolla mitte- jahimehe ja mõne põdravasika seisukohast kindlasti mitte, hundi meelest kindlasti õnnelikult lõppenud vahejuhtum.