Viimasel ajal on Lääne ajalehed hakanud Gruusia-Vene konflikti vallapäästjaks pidama Gruusiat. Ilmselt ikka selleks, et oma riikide mannetust konflikti lahendamisel varjata. Ei saa ju millekski muuks kui mannetuseks pidada seda kui Prantsusmaa president käib rahu sobitamas, vahendades 6 punktilise rahulepingu sõlmimist, mis juba veidi aja pärast muutub võluväel neljapunktiliseks ning mille mittetäitmist nimetatakse täitmiseks. Mis aga sõja vallapäästmisse puutub siis oli ju juba algul selge, et alustas Gruusia sest ta lihtsalt oli selleks sunnitud, praegu üritab Lääne meedia avaliku arvamusega manipuleerida, jättes sunnitud käitumise antud teema käsitlemisel välja ning tõstes esile ainult seda, et „Gruusia alustas“. Lõuna-Osseetiale appitulevate venelaste kohta on nüüd koguni kirjutatud, et nende väeosad polnud konfliktiks valmiski ja nood viidud lahinguvalmidusse alles pärast Grusiinide sissetungi, nii et mingist ettekavandatud provokatsioonist ei saavat juttugi olla. Mõnes teises kohas võiks ju see väide venelaste puhul tõene olla sest, et võrreldes teiste riikide luuretega võib Vene luure sellise asja ettevalmistused maha magada küll kuid antud juhul rääkisid faktid siiski midagi muud. Ei hakka neid Vene poole kavandatud aktsioonile viitavaid fakte siin ükshaaval üles lugema kuid üks kõnekamaid fakte on see, et juba mitmeid päevi enne olukorra viimse piirini pingestumist väljusid Sevastoopolist Vene Musta mere laevastiku sõjalaevad mis võtsid suuna Gruusia Photi sadamale, mis nende poolt maatasa tehti. Selge see, et need laevad olid osa ettekavatsetud aktsioonist.
Nüüd aga sellest mis saab Gruusiast edasi. Paralleele on toodud II Maailmasõja eelse Tšehhoslovakkiaga, mis pärast Hitleri poolset Sudeedimaa ärahaukamist muutus Jäänuk-Tšehhoslovakkiaks ja veidi hiljem hoopis riigina kaardilt kadus. Kas endisest Gruusiast on nüüdseks saanud Jäänuk-Gruusia, mida ootab sama saatus? Kuigi üks-üheseid paralleele ajaloost pole kunagi võimalik tõmmata, võib antud juhul siiski väga suuri sarnasusi näha. Nagu ka Sudeedimaa Tšehhoslovakialt ära võtmise järel nii ka nüüd Gruusias Lõuna-Osseetia ja Abhaasia ära võtmise järel, püsib olukord pinev, levitatakse desinformatsiooni, jätkuvad ähvardused nagu näiteks hiljuti kui Vene kaitseminister ähvardas Gruusiat NATO püüdluste jätkumise korral veelgi räigemate tagajärgedega kui augustis. Samuti jätkuvad erinevad insidendid, nagu salapärased mõrvad mida keegi omaks ei võta või nagu tänane tulevahetus Ganmuhuri külas Gruusia- Abhaasia piiril. Samuti nagu 1938 aastal Saksamaale nii on ka nüüd 2008 aastal Venemaale selge, et keegi teda jõuga peatama ei hakka ja kõik muu on juba uinamuina. Lõuna-Osseetia ja Abhaasia(varem ka Adžaaria) olid Venemaale Gruusia konfliktsete osadena tulevikku, nö tänast päeva, silmas pidades kasulikud seni kuni Lääs sõnadega ja rahaga Venemaad mõjutada suutis ja venemaa seetõttu oma ambitsioone piirkonnas vaos hoidma pidi. Nüüd Lääs seda enam ei suuda ning venelastel oli selle kinnituseks vaja pretsedenti, näitamaks, et nad võivad muid eesmärke silmas pidades kaasmaalaste või sõprade kaitsmise sildi all teistelt riikidelt mainitud tegelastega asustatud alasid küljest hammustada, et nood saaksid oma riigi luua.Augustis nad sellise pretsedendi lõid. Tegelikkuses on sellised alad Venemaale vajalikud teiste riikide mõjutamiseks ja/või purustamiseks. Nüüd saabki näha kas Venemaa, nähes et keegi teda ilmselt ei takista ning andnud maailmale aega fakti seedimiseks, loob enda jaoks uue pretsedendi ning kasutab Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat ära Gruusia(iseseisva riigi) lõplikuks purustamiseks, jätkates vaenulikke provokatsioone mainitud piirkondades, süüdistades nendes vägivallaaktides Gruusiat, mis saab omakorda ettekäändeks sõjategevuse alustamiseks, et kukutada „väikeriike ohustav“ ja „ kogu regioonis pingeid tekitava“ riigi valitsus, sest "rahumeelsete meetmete"kasutamine, nagu opositsiooniga manipuleerimine ja Vene eriteenistuste muud operatsioonid, pole Venelastele meelepärast nukuvalitsust pukki aidanud.