Hõbeselg

Täna siis nägin teda jälle üle hulga aja...Täpselt selline oli nagu teda eelmisest korrast mäletan ja sellesama koha lähedal kus ma teda viimati nägin. Viimati kohtusime kuusikus, täna aga männikus kus teda tarkade raamatute andmeil ei tohiks kohata, kuid ega raamat linnule ette kirjuta kus ta elama peab. Ju sai linnul pimedast kuusikust kõrini ja otsustas kevade puhul kolida valgusrikkasse männikusse.

Kohtan teda täna üsna juhuslikult. Keerasin just otsa ringi, et koeraga kodu poole liikuma hakata ja siis ma teda kohtasingi, või algul õigemini kuulsin- muudkui toks, toks. Hakkasin seda toksijat silmadega otsima ja üsna ruttu ma ta leidsingi. Hõbeselg- käis peast läbi! Üritan linnule lähemale hiilida, et saaks teda lähemalt silmitseda ja pilti teha kuid see ei õnnestu hästi sest mu koer jääb rihmaga noorte kuuskede vahele kinni ja hakkab rapsima. Rapsimist märgates arvab muidu julge olemisega lind heaks parem jalga lasta ja seda ta teebki. Kuid ta ei lenda kaugele. Lind maandub esialgu ühele võimsale männile kuid seejärel, nähtavasti esialgset valikut liiga aukartust äratavaks pidades valib tolle kidurama venna ning alustab poolelijäänud tööd uuesti. Hiilin vaikselt jälle lähemale ja lõpuks olengi päris selle puu all, mille tüve ülaosas rähniemand omi asju ajab. Nüüd saan teda üsna lähedalt jälgida sest hõbeselg ei tee minust väljagi - on omaarust piisavalt kõrgel, et temaga midagi hullu võiks juhtuda ja teda ei häiri ka mu karglev koer kes puu all allakukkuvaid kooreebemeid suuga püüab...Rähn jätkab niisiis rahulikult oma tegevust, aeg ajalt kaela varvastega kratsides ja nokaga tiivaalust sügades. Jälgin vaikselt tema tegevust ja jõuan järeldusele, et see konkreetne isend on küll kusagilt mujalt, mitte aga oma vanemate ja liigikaaslaste käest elutarkuseid- ja kombeid õppinud, sest viimaste omast on see üsna erinev...Aga mis sest! Ongi huvitavam omamoodi ja äraarvamatum olla arvan mina ning sätin ennast vaikselt minekule, jättes rähniemanda putukaid otsima, sest olen tänaseks juba küll näinud ja kõrva taha pannud.

Kes siis on see hõbeselg? Kolmvarvas-rähn, keda meil on vaid mõnedsajad paarid. Elutseda tavatsevad nad varjukates kuusikutes ja kuigi ei teata täpselt kui kaua hõbeseljad elavad, on neid kohatud mitmetes põlismetsades sellest ajast kui linnuvaatlusi kirja panema hakati. Nii, et neil metsadel kus hõbeselg elab on hing sees, nagu üks ornitoloog kusagil ilusasti kirjutas.