Sain lapse:)
Kuigi mul lapsi pole, juhtub vahest siiski nii, et saan omale putitamiseks mõne elusolendi kellega tuleb jännata nagu väikese lapsega. Ka seekordne, vareste käest nahutada saanud händkakk Malmi tänavalt pole sellekohapealt mingi erand. Pärast lõunat kui mu hommikul sulama pandud liha sulanud oli, hakkasin öökullikest "veenma", et too ikka sööks ka, kuna aga auväärt tarkuselind ilmselt arvas, et ma teda niisama kiusan siis ei jäänud mul muud üle kui pidin tänast menüüd tutvustama vägisi, st. noka lahti kangutamise ja toidu vägisi suhu ajamise teel...See mainitud toidu toppimise protseduur on kõigi mu lootustandvate patsientide puhul olnud peaaegu alati üheks reeglite selgeks tegemise viisidest: mina ütlen "sina hakkad sööma" ja tema hakkab sööma, mis siis et algul küll vastumeelselt. Nimetatud händkakuga erilisi söögi vastuvõtmise probleeme pole, sai teine kohe aru, et ma teda niisama ei õrrita ning nüüd võtab juba ise. Ja rahulik on ka teine. Kui tema varasemad suguvennad on minu patsientidena käitunud väga agressiivselt ja üleolevalt ning on mulle isegi väiksemat sorti kehalisi vigastusigi põhjustanud siis temaga sellist probleemi pole, tema on rahulik ja sõbralik ning tundub vägivalla rakendamise asemel huvi tundvat rohkem omaette filosofeerimise vastu.
Kakulisi on minu juurest läbi käinud kolmest liigist, täpset isendite arvu kahjuks ei mäleta aga üks esimestest öökullist patsient, nimega sooräts on mul eriti hästi meeles. Tema toodi mulle mitu aastat tagasi ühel õhtul ja oli üsna kehvas seisus mistõttu ei tahtnud ma teda külma keldrisse panna ning mujale ei saanud jälle paigutada sest teistes "palatites" oli ees mitu kurge ja kajakat. Võtsin ta kinnise karbiga oma tuppa sest mõtlesin, et mis siis ikka juhtuda saab ja ega ta karbist nagunii välja ei saa...Aga näe kurjavaimu, sai siiski ja oli teine hommikuks koguni nii kõbus, et istus kapi otsas kui silmad lahti tegin:D
Kuna praegu on kütmisperiood ja kelder seetõttu soe siis isand öökull elutseb nüüd seal. Aga kuna mu kassi wc "pott" liivaga asub ka keldris siis olen sunnitud aeg-ajalt oma hoolealusega eluruumides viibima sest kass peab ju ka saama oma keha kergendada ja kokku ei saa neid jälle lasta.
Vot sedasi siis.
Kakulisi on minu juurest läbi käinud kolmest liigist, täpset isendite arvu kahjuks ei mäleta aga üks esimestest öökullist patsient, nimega sooräts on mul eriti hästi meeles. Tema toodi mulle mitu aastat tagasi ühel õhtul ja oli üsna kehvas seisus mistõttu ei tahtnud ma teda külma keldrisse panna ning mujale ei saanud jälle paigutada sest teistes "palatites" oli ees mitu kurge ja kajakat. Võtsin ta kinnise karbiga oma tuppa sest mõtlesin, et mis siis ikka juhtuda saab ja ega ta karbist nagunii välja ei saa...Aga näe kurjavaimu, sai siiski ja oli teine hommikuks koguni nii kõbus, et istus kapi otsas kui silmad lahti tegin:D
Kuna praegu on kütmisperiood ja kelder seetõttu soe siis isand öökull elutseb nüüd seal. Aga kuna mu kassi wc "pott" liivaga asub ka keldris siis olen sunnitud aeg-ajalt oma hoolealusega eluruumides viibima sest kass peab ju ka saama oma keha kergendada ja kokku ei saa neid jälle lasta.
Vot sedasi siis.

2 Comments:
Uuno hommikuprogrammis räägiti just sinu lapsukesest ja tsiteeriti sind. Saad nii veel sama kuulsaks kui Maailmaparandaja :P
Ma muide ei arva nüüd, et tohutult kuulus oleksin:)vahel on tõesti hea oma nime lehes näha või nagu sa ütled, raadiost kuulata aga tervikuna pole mulle kuulsus kunagi meeldinud sest alati leidub selliseid keda see kuulsus kadedaks teeb ja kes seetõttu oma mürginooli loopima hakkavad või siis üritavad mingeid luukeresid kapist välja tuua, et seda algset ja reeglina positiivset "kuulsust" varjutada(olgu see siis mingi ametlik tänu avaldamine või raadios tsiteerimine)
Postita kommentaar
<< Home