Täna jõudis üks telefonikangelanna mind lõpuks nii ära tüüdata, et ma tõemeeli mõtlesin ta ära kägistada ta kui ta mulle jalgu juhtub jääma:@ Igatahes tolle tegelase jutuvada tõttu lahtus mul uue pahameele tõustes vana vimm mis oli põhjustatud enne seda toimunud vahejuhtumi tõttu Lossi tänavas kus üks vanamammi kel olid silmnähtavad langetõvejärgsed tunnused, küsis raha, et bussiga koju Elvasse sõita. Kuulasime Arturiga ta loo ära ja andsin talle selle raha pikemalt mõtlemata, ka Artur oleks andnud kui ta oma raha enne mind üles oleks leidnud.
Aga vihale ajas selle vahejuhtumi juures üks meie kursusekaaslasest naisterahvas kel eeldatavasti sellises vanuses peaks juba üksjagu mõistust peas olema...Ta nimelt oli sellest mammist juba varem mööda kõndinud ja kui ta siis teda uuesti nägi ja meid ka seal juures siis tuli ta kusagilt leitud pudeliga ja asus seda demonstratiivselt raha asemel pakkuma...Ma parem ei ütle mis oleks saanud ja mille vastu see pudel oleks kolksatanud kui selle naise asemel oleks mees olnud. Kui inimesel on kahju oma raha "niisama" käest anda siis ärgu andku aga ärgu ka mõnitagu neid kes seda vajavad. Pealegi ei ole kõik raha küsijad joodikud ja muidu paadialused, et kasvõi sellega oma ülbust põhjendada. Ja üldse ei saa sellistel puhkudel ülbitsedes mingisugustest õigustustest rääkida. Mina isiklikult annan küll suitsu kõigile küsijatele, sest ma tean ise mis tunne on ilma suitsuta olla ja mul ei ole ka kahju paarikümne krooni ära andmisest sest ma tean mis tunne on kui üldse ei ole raha, ja neid tundeid ei saa vähemasti minult küll ära võtta see tõsiasi, et praegu mul on raha sest raha ei valitse minu mõistust.

Homme siis Tallinnasse, kui kõik plaanipäraselt läheb.