Kodusõda Iraagis

Foto: inernet
See mida praegu Iraagis näha võib pole midagi muud kui kodusõda. Üha tihedamini tulevad teated, milles räägitakse sadadest hukkunutest viitavad ilmselgelt sellele. Lisaks sellele võitlevad sunniitidest vastupanuvõitlejad võõrvägede ja Iraagi uue armee vastu, et ka endale mingisugust mõjuvõimu saada.
Kui vaadelda Iraagi ajalugu 20 sajandi algusest saati, siis võib üllatusega tõdeda, et praegused tapatalgud pole küll kuidagi „ainulaadsed” ja senitundmatud. Selles riigis on ebastabiilsuse aegadel(riigipöörded jms) vallanduv vägivald, kus kurdid tapsid jõhkralt sunniite ja šiiite, sunniidid šiiite ja kurde, šiiidid sunniite ja kurde, täiesti tavaline nähtus.
Riik mis on vägivalla tõttu kaose seisundis ei saa efektiivselt toimida – see peaks siililegi selge olema! Mis siis teha?
Üks primitiivne lahendus oleks see riik lihtsalt ära tükeldada, andes Iraanile peamiselt šiiitidest koosneva Lõuna-Iraagi, keskele jääks sunniitidest koosnev Iraak ja põhjas moodustataks Kurdistan kui iseseisev riik, aga lähitulevikus on küll mõeldamatu, et ükski selle riigi valitsev poliitiline jõud sellise lahendusega nõustuks. Teine võimalus on see mida me praegu seal näha võime – kõik tapavad kõiki. Kolmas võimalus on see mida me Saddam Husseini valitsemisajal näha võisime, ehk siis see, et on üks diktaator, ühest usulahust kes siis oma usulisi ja poliitilisi veendumusi teistele peale surub.
Idee, et selle riigi valitsemisse kaasataks kõik Iraagi usu-ja rahvusgrupid kuulub praegusel hetkel küll ulmevaldkonda sest selline variant ei toimi ega hakkagi toimima! Sealseid religioosseid ja etnilisi vastuolusid, hõimu, klanni ja perevõrgustikke pole kahjuks võimalik ohjes hoida läbi demokraatia.Ehk siis selgemalt öeldes: niikaua kuni kurdi poliitikud nõuavad oma riiki põhja-Iraagis (kaugem unistus on neil saada ka territooriumi Iraanilt ja Türgilt) ja niikaua kuni šiiidid, kes järgivad pühakirjana ainult koraani, ja sunniidid kes lisaks koraanile tunnistavad ka sunnat vaidlevad selleüle, et kas prohvet Muhamedi õigusjärglane oli imaam Ali või Abu Bakr, ei tasu küll mingist ühisest riigivalitsemisest rääkida.
Kõiges selles mis Iraagis praegu toimub pole küll mitte kedagi muud peale lääne-Euroopa, täpsemalt USA, UK ja Rahvasteliidu süüdistada sest juba seda riiki luues ei osanud Rahvasteliit ette näha selles tekkivaid vastuolusid ning selle riigi piirid tõmmati jumalteab millest lähtuvalt, nagu see toimus ka Afganistani ja mitmete teiste riikide puhul. UK ja USA osast Iraagi segadustes ei maksa rääkidagi.
Ei Euroopa ega USA pole siiani suutnud aru saada juba ajaloolist vastandumist Orient-Oksident, millede tavad ja tõekspidamised on niivõrd erinevad, et mingist demokraatia eksportimisest ja juurutamisest rääkimine on absurd. Oma kasuahne ja rumala poliitika pealesurumise läbi on Oksident kaudselt tapnud tuhandeid Oriendi tsiviilisikuid ja jääb seda ka edasi tegema kui vigadest õppust ei võeta.