Teatud liiki filosoofiast

Sissejuhatuseks nüüd niipalju, et ma pole kommunist, stalinist, leninist, maoist, marxist või jumal teab veel millise väärastunud ideoloogia pooldaja.
Kui keegi veel ei tea, siis olen juba pikemat aega huvitunud poliitikast, täpsemalt öeldes just erinevatest ühiskonnateooriatest. Päevapoliitikast ma nii huvitatud pole sest ma ei salli üksteise poriga loopimist ja sopaga ülevalamist, nagu seda iga päev näha võib. Oma vaadetelt asun poliitilise telje keskel, st et pooldan tasakaalustatud ühiskonda.
Aga nüüd asja juurde.
Peale tööpäeva lõppu käisin suusatamas ja see aitas suurepäraselt peast pühkida igasugused argipäeva mõtted ja tagasi koju jõudes otsustasin, et ei tohi maistel mõtetel lasta uuesti pähe tulla ning otsustasin hoopis sukelduda utoopiasse.
Mulle tuli nimelt meelde, et mul peavad kusagil olema kaks ei tea kust saadud raamatut, millest ühe olin juba varem läbi sirvinud. Raamatud on kirjutanud Friedrich Engels.
Engels ja tema mõttekaaslane Karl Marx olid teatavasti ühed kommunismi peaarhidektid aga samas ka silmapaistvad filosoofid kelle kirjatööd on vähemalt läänemaailmas erinevatele majandusteoreetikutele ja majandus- ning poliitika-alast haridust omandavatele üliõpilastele enam-vähem kohustuslikuks lugemiseks.
Nende kahe tegelase ideed olid küll paljus utoopilised aga samas tõid nad välja nendeaegses- ja osaliselt ka praeguses ühiskonnas esinevaid puuduseid ja vastuolusid mida siis erinevad poliitilised jõud on oma äranägemise järgi ning sageli ebaõnnestunult ja saamatult püüdnud lahendada.
Filosoofia on keeruline asi. Et filosoofiat hästi mõista, peab vist ise filosoof olema. Ma pole muide päris kindel kas need filosoofid ikka ise ka lõpuks aru saavad mida nad räägivad ja mida nad tahavad. Marx on ju ise kunagi öelnud: "filosoofid on maailma seni ainult seletanud, kuid probleem seisneb selles, kuidas seda muuta".
Aga heaküll. Mõni sõna ka nendest loetud raamatutest.
Kõigepealt lehitsesin: 1888 aastal Engelsi kirjutatud " Ludwig Feuerbach ja klassikalise Saksa filosoofia lõpp". Selles raamatus lükkab ta ümber erinevate filosoofide mõtteid ja pakub asemele enda omi.
Igatahes kaheksandal leheküljel on ta aru saanud, et "täiuslik ühiskond ja täiuslik riik on asjad, mis võivad eksisteerida ainult fantaasias".
Teine Engelsi raamat, mida uurisin oli veidi paremini arusaadav ja see kandis pealkirja "Perekonna, eraomanduse ja riigi tekkimine". See eraomanduse tekkimine jäi nagu kahe silma vahele aga täna ma seda enam küll uurima ei hakka.
Mõned tsitaadid siis sellest teisest raamatust:

"Meie aja suguline armastus erineb oluliselt vana-aja rahvaste lihtsast sugulisest tungist, erosest. Esiteks eeldab see armastatud olendil vastuarmastust; ses suhtes on naine mehega võrdne, kuna antiikse erose juures naiselt seda kaugeltki ei küsitud. Teiseks on suguline armastus niivõrd intensiivne ja kestev, et lahusolek ja teise mitteomamine on kummalegi poolele suureks, kui mitte suurimaks õnnetuseks; et kuuluda teineteisele, mängivad nad tarbe korral kardetavat mängu, kuni elu kaalulepanekuni, mida vana-ajal esines vahest ainult abielurikkumisel" - lk 78

"Individuaalse sugulise armastuse kestus on aga eri isikuil väga erisugune, iseäranis meestel, ja selle poolehoiu täielik lõppemine või selle väljatõrjumine uue kirgliku armastuse poolt teeb lahutuse nii heateoks mõlemale poolele kui ka ühiskonnale"- lk 83

" Ühiskond, mis organiseerib tootmise uut moodi tootjate vaba ja võrdse assotsiatsiooni alusel, läkitab kogu riigimasina sinna, kuhu see siis kuulub: vanavara muuseumi, voki ja pronkskirve kõrvale"- lk 173.

Ok. ma loodan, et keegi mind nüüd napakaks pidama ei hakka. Vahest mulle meeldib lihtsalt selliseid asju lugeda ja kuna teisi selliseid huvilisi ma ei tea oma tuttavate/sõprade hulgas olevat, kellele sellist jura rääkida siis torkan selle siia üles ja siin on ju igaühe enda otsustada mida ta loeb ja mida mitte.
Aga tänaseks aitab.