Gaasitülist

"Gaasikraani kinni keerates katsetab Kreml, kui tõhusalt saab maagaasi kasutada välispoliitilise relvana Euroopa Liidu ja Ukraina vastu. Ühtlasi näeb Moskva, kui kaugele ulatub Euroopa heasoovlikkus ja kannatlikkus taluda seda, et kokkulepetest kinni ei peeta ja gaasikraani keeratakse oma suva järgi lahti ja kinni.
Näha on, et seekordne gaasitüli ei piirdu vaid Euroopa ärritamisega, vaid püüab paika panna ka USAd, see on viis näidata pahameelt USA liigse sekkumise pärast Venemaa mõjualadele sise- ja välispoliitikasse.
Kummaline, kuid samas gaasisõja poliitilist alltooni rõhutav oli Gazpromi asejuhi Aleksander Medvedevi põhjendus teisipäevasel pressikonverentsil, et gaas ei jõua Euroopa Liitu, sest ilmselt on Ameerika Ühendriigid andnud Ukrainale käsu eurooplasi külmas hoida.Medvedev viitas detsembris USA ja Ukraina vahel sõlmitud strateegilisele partnerluslepingule, mille üheks osaks on energiakoostöö. Samasugused absurdsed süüdistused, nagu mahitaks Ameerika Gruusiat sõjategevusele, kõlasid ka augustis."

"Ennekõike on käimasoleva poliitilise mängu taga Kremli ja Gazpromi soov rikkuda Ukraina mainet lääne jaoks usaldusväärse partneri ja transiidiriigina. Moskvale on talumatu mõte Ukrainast kui tulevasest NATO ja ELi liikmest.
Kremlit ärritab Ukraina suundumus euroopalike väärtuste poole, nagu demokraatia ja meediavabadus, Ukraina soosiv hoiak USA raketikaitse süsteemi suhtes ning Ukraina toetus Gruusiale augustisõja ajal. Lõhestades Euroopa Liidu ja Ukraina suhteid, loodab Moskva saada oma tahtmise.
Paraku tundub, et Kiiev aitab sellele eesmärgile omalt poolt ainult kaasa, lähenedes gaasitüli lahendamisele ebakompetentselt ja ebakonstruktiivselt."

-Merle Maigre, "Venemaa kütab Euroopat", "Postimees", 16.01.2009.a.