"Aasta alguses helistas mulle hea tuttav ning ütles, et tema sai kirja, on solvunud ja kavatseb sellele ka vastata kui ükskord kirjast aru saab. Kutsusin ta külla. Kirja pealdises oli üks sõna(asutuse nimi) eestikeelne ja eesti keeles oli kirjutatud ka mu sõbratari aadress. Edasi tuli juba "uvažajemaja gospoža" jne. All oli aga "Juri Pihl, ministr vnutrennihh del" ja allkiri." "Tähtis on see, et nii kõrgest riigiasutusest ainult võõrkeelse kirja väljutamine pole keeleseadusega kuidagi kooskõlas. Mu üleaedne oli nii solvunud, vajades temale adresseeritud kirja mõistmiseks tõlki, et otsustas gospodin Jurile vastata.Tsiteerin mõnda kohta: "... vabandan, et vastan Teie kirjale eesti keeles, sest vene keelt ma ei oska...; "

- Virve Osila, "Seadus või seadusetus", "Põhjarannik" 13.01.2009.a.