Kaitsekulutuste kärpimisest

Mis puutub tuleva aasta eelarvekärbetesse siis olen mina küll seisukohal ,et omale rahvusvaheliste organisatsioonide ees võetud kohustuste täitmise arvelt kokku hoida ei tohi! See käib ka NATO-le lubatud kaitsekulutuste edasise tõstmise kohta aastaks 2010, 2%-dini SKT-st, mis järgmisel aastal peavad graafiku järgi tõusvas joones moodustama veel 1,9% SKT-st, kuid mille uue kava järgi täitmise korral, hakkaksid kaitsekulutused järgnevatel aastatel hoopis vähenema. Rahandusministeeriumi poolt Kaitseministeeriumile antud kaitsekulutuste piirsummad moodustavad SKT-st järgmisel aastal 1,9% asemel 1,48% ja ülejärgmisel aastal 2% asemel 1,43%. Ei tohiks vist unustada, et meie iseolemine on pikemas perspektiivis siiski seotud Lääne toetusega, mis on sellistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu NATO-sse ja EL-i kuulumisega vähemasti praegu läbi aegade kõige paremini tagatud, kuid paraku tundub, et kui klubidesse saamiseks tehti ohtralt pingutusi ja oldi valmis muude valdkondadega arvelt kokkuhoidma ning anti lubadusi , siis nüüd kui oleme nendesse klubidesse saanud arvavad mõned ,et enam polegi vaja pingutada ja et antud lubaduste osas võib kauplema hakata või ühepoolseid mööndusi teha. No ma ei tea, peaks ju arusaadav olema, et selline käitumine viib usalduse vähenemiseni või koguni kaotuseni meie vastu, mis ühe näitena tähendab omakorda seda, et Venemaa propaganda, mis üritab meid kujutada väikese vastiku, mittetõsiseltvõetava ja probleemse riigina hakkab üha enam vilja kandma ja mis omakorda muutkui tähendab ja tähendab meie jaoks midagi...
Kui ka enne on saadud pingutada ja muude valdkondade arvelt kokkuhoida siis peab seda ka nüüd saama – ja nii kaua kuni majanduslik olukord paraneb, et rahvas ei peaks kunagi tulevikus mõnede muude valdkondade mõtlematu rahastamise tõttu näiteks riigikaitse arvelt, ütlema midagi taolist nagu 1930-ndatel, kui käibele läks irooniline tõdemus: „Sel ajal, kui teised ehitavad Maginot* liini, ehitatakse meil kasiinoliini.“



* Maginot liin on 1920-ndate lõpus ja 30-ndatel rajatud Prantsuse kindlustusvöönd(kaitseliin) piki Saksamaa ja Luxembourgi piiri, mis tõsi küll, osutus sakslaste rünnaku korral kasutuks, kuna nad ei rünnanudki sealt,kuid see oli tingitud Prantslaste sõjalis-strateegiliste valearvestuste tõttu, mitte kaitsevõime tõstmise unarusse jätmise tõttu rahuajal.