Mõned ööd ja üks päev Puhatus
Esmaspäev 09.06.08
Õhtul kui veel päästetööde staabis olin helistati Kaitseliidu staabist ja öeldi, et kui võimalik siis oleks vaja koguneda staapi, et edasi turbapõlengut likvideerima minna. Noh, mõtlesin siis mida teha, tundus, et päästetööde staabis mul midagi teha pole- logistikuid oli ilma minutagi küllalt ja nö. nõustajana ma ka endale seal mingit erilist rakendust ei näinud paistvat sest, nii, et otsustasin koos teiste kaitseliitlastega kustutama minna. Käisin veel kodus, et sobivamad riided selga panna ja läksin tee äärde kust kaitseliidu veok mu peale võttis. Pärast kohale jõudmist tuli natuke oodata, pärast mida suundusime paigaldama varumagistraalliini, mis sai kokku ca kilomeeter pikk. Kui voolikuliin paigaldatud asusime põhimagistraalliini läheduses põlenguala läänepoolset serva piirama, minu ja paari teise võitleja lõigus asus ka turbaaaun mida tuli aeg-ajalt jahutada. Ega sellest päevast midagi rohkemat pajatada olegi kui vast see ,et vaadates üleni suitsus olevaid turbavälju ja ööpimeduses miilavaid turbaaunu, tekkis tunne, et kes selle küll ära kustutada jõuab...Väike ergutus siiski oli-auto jäi kinni, pärast mida lükkasime ühiste jõududega veoauto mülkast välja, täpselt sama juhtus ka tagasitulekul. Hommikul enne seitset lõpetasime töö ja sõitsime ära.
Teisipäev 10.06.08
Kui eile oli meid kaheksa siis täna kakskümmendkaheksa, enamik inimesi oli Avinurme malevkonnast. Välja sõitsime staabist 20.30 paiku. Täna asusime tööle teises kohas, milleks oli Konsu peakraavi ja turbaväljade vahel kasvav kasenoorendik. Asusime seal mööda põlenguala piiri paigaldama magistraalliini ja vedasime mootorpumpa ca 400 m kaugusel asuva kanalini. Kui voolikuliinid maas ja pumpki paigas asusime kustutustöödele. Mina jäin oma tööliiniga Konsu peakraavi kaldale kus lisaks tavalistele kolletele esines ka koldeid mis asusid kobraste käikudes, kus neid oli raske avastada ja veejoaga ligipääseda. Millalgi siis kui pimedaks läks, jäi mu veejoale midagi kahtlast ette – pagan, miinipilduja miin, mõtlesin. Õnneks oli taskulamp kaasas ja kohe selgus, et tegu on ei tea mis ajast pärineva õllepudeliga. Töötasime kuni viieni hommikul, vahepeal saime ka süüa. Nagu öeldud, kell viis lõpetasime sest kellel oli vaja tööle, kellel kooli minna ja meie töölõigust nö. tsivilisatsioonini oli üsna pikk maa, nii et tuli varakult sättima hakata.
Kolmapäev 11.06.08
Alustasime õhtul kell üheksa. Töötasime eilse töölõigu läheduses, turbavälja ja kasenoorendiku piiril. Olin T-ga kõrvuti ja puhkemomentidel käisime üksteise juures juttu ajamas. Turvas põles meie töölõikudes kolletena, mis tähendas voolikute pidevat ümber tõstmist. Millalgi öösel läks päris hämaraks-udusuitsuseks, nii et ei olnud enam võimalik suitsevaid koldeid näha, ka külm hakkas. Otsustasime T-ga, et läheme ennast lähedalasuva hõõguva turbaauna juurde soojendama ja riideid kuivatama. Peaks ütlema, et hõõguv turbaaun on jahedal ööl sellises kohas parim riietekuivatamise koht sest paari minutiga olid meie märjad püksid kuivad ja kui ka mõnusalt soe hakkas, tekkis tunne, et nüüd võiks küll õlled ligi olla ja siin turbaaunal hommikuni kükitada. Aga polnud ei õllesid ega ka hommikuni kükitamist. Pärast mõningast soojendamist-kuivatamist läksime oma töölõigule tagasi ja jätkasime tööd kuni poole kuueni.
Neljapäev 12.06.08
Olime päästeameti käsutuses alates 18.15 kuni kella viieni reede hommikul.
Laupäev 14.06.08
Eelmise öö otsustasime vahele jätta, et täna päeval tulla. U tuli hommikul enne kaheksat järgi, et siis koos staapi minna. Pärast mõningaid toimetusi asusime jälle teele. Seekord määrati meid kõige kaugemasse töölõiku, vastu põlevkivi karjääri. Tahtsin küll K-ga kokku jääda kuid see plaan ei läinud läbi sest mind kui mootorpumba tundajat otsustati rakendada pumbamehena. Nii ma siis olingi suurema osa päevast pumba juures, mille bensupaaki ma aeg-ajalt täitsin ja mille imivooliku sõela rämpsust puhastasin. Vahepeal sain siiski ka rohkem liikuda, kui oli näiteks vaja kinniistuvale kaheksarattalise juhile mootorsaag viia. Pump ise oli võrdlemisi tujukas, jäi teine mitmel korral seisma ja siis ei tahtnud uuesti käima minna, kuid sain tast siiski ilma kõrvalise abita jagu. Õhtupoolikul toodi mulle veel teinegi pump - ujuvpump. Sellega hakkasin läheduses olevat ohtlikku kollet likvideerima, samal ajal ka põhipumpa silmas pidades. Olin just selle kolde likvideerinud kui kella 18.00 paiku tuli teade- koju minek. Valasin siis pumba bensiinibaagi pilgeni täis, kontrollisin õli taset ja imivooliku sõela. Kui kõik toiminguid tehtud, asusin auto poole teele.
Pühapäev 15.06.08
Paraadi peaproovil leppisime kokku, et õhtul läheme jälle kustutama. Ka päeval osales kustutusöödel kaitseliitlasi - need kes paraadile ei lähe. Meie- õhtused minejad otsustasime ,et läheme kahe grupina eraldi, kuna osadel, sh ka minul oli vaja kodust läbi käia. Pärast paraadi käisin kodus ja kui kodused toimetused tehtud läksin G-le järgi, et siis koos kustutama minna. G oli muide nagu minagi alati mures sellepärast, et suitsudest puudu ei jääks. Lohutasin teda, et kui tal otsa saavad siis saab minu käest.
Kohale jõudes, ajasin veel paari tuttavaga juttu ning seejärel viidi meid kahte ATV-ga sinna kus eile päevalgi töötasime. Hakkasime siis aga hooga tööle. Töötasime G-ga lähestikku. Pärast paaritunnist kollete likvideerimist saime süüa ning seejärel uuesti tööle. Millagi kella ühe paiku öösel hakkas külm, käisime siis ennast eemalasuval hõõguval kraavikaldal soojendamas, et siis jälle tööle tagasi minna, kuid kui "torud" jälle peos olid, jäi pump seisu. Selgus, et kraavist oli vesi otsa saanud ja vähemalt paar tundi tööd teha ei saa. Meid G-ga viidi staabi juurde, sest niisama seal külmetada polnud mõtet. Sellega oli ka meie töö sel ööl lõppenud sest uus päev oli koitmas ja meil tuli varahommikul ära sõita. Kohe me muidugi ära sõita ei saanud sest osa kaitseliitlasi töötas teistel töölõikudel ja pidime mõned neist hommikul auto peale võtma. Nii me siis tukkusime autos kuni poole kuueni. Kella kuue aeg olid kõik kes pidid tulema auto juures ja sõitsin esimest portsu mehi ära viima. Kui mehed viidud, käisin tankimas ja läksin kahele esimese portsu hulka mittemahtunud kaitseliitlasele järele, kelle ka sinna kuhu vaja, ära viisin.
***
Pärast pühapäeva-esmaspäeva vahelist ööd sai korra veel turbaväljadel kustutamas käidud ja see jäi ka viimaseks korraks sest õnneks saabusid ka vihmasajud.
Õhtul kui veel päästetööde staabis olin helistati Kaitseliidu staabist ja öeldi, et kui võimalik siis oleks vaja koguneda staapi, et edasi turbapõlengut likvideerima minna. Noh, mõtlesin siis mida teha, tundus, et päästetööde staabis mul midagi teha pole- logistikuid oli ilma minutagi küllalt ja nö. nõustajana ma ka endale seal mingit erilist rakendust ei näinud paistvat sest, nii, et otsustasin koos teiste kaitseliitlastega kustutama minna. Käisin veel kodus, et sobivamad riided selga panna ja läksin tee äärde kust kaitseliidu veok mu peale võttis. Pärast kohale jõudmist tuli natuke oodata, pärast mida suundusime paigaldama varumagistraalliini, mis sai kokku ca kilomeeter pikk. Kui voolikuliin paigaldatud asusime põhimagistraalliini läheduses põlenguala läänepoolset serva piirama, minu ja paari teise võitleja lõigus asus ka turbaaaun mida tuli aeg-ajalt jahutada. Ega sellest päevast midagi rohkemat pajatada olegi kui vast see ,et vaadates üleni suitsus olevaid turbavälju ja ööpimeduses miilavaid turbaaunu, tekkis tunne, et kes selle küll ära kustutada jõuab...Väike ergutus siiski oli-auto jäi kinni, pärast mida lükkasime ühiste jõududega veoauto mülkast välja, täpselt sama juhtus ka tagasitulekul. Hommikul enne seitset lõpetasime töö ja sõitsime ära.
Teisipäev 10.06.08
Kui eile oli meid kaheksa siis täna kakskümmendkaheksa, enamik inimesi oli Avinurme malevkonnast. Välja sõitsime staabist 20.30 paiku. Täna asusime tööle teises kohas, milleks oli Konsu peakraavi ja turbaväljade vahel kasvav kasenoorendik. Asusime seal mööda põlenguala piiri paigaldama magistraalliini ja vedasime mootorpumpa ca 400 m kaugusel asuva kanalini. Kui voolikuliinid maas ja pumpki paigas asusime kustutustöödele. Mina jäin oma tööliiniga Konsu peakraavi kaldale kus lisaks tavalistele kolletele esines ka koldeid mis asusid kobraste käikudes, kus neid oli raske avastada ja veejoaga ligipääseda. Millalgi siis kui pimedaks läks, jäi mu veejoale midagi kahtlast ette – pagan, miinipilduja miin, mõtlesin. Õnneks oli taskulamp kaasas ja kohe selgus, et tegu on ei tea mis ajast pärineva õllepudeliga. Töötasime kuni viieni hommikul, vahepeal saime ka süüa. Nagu öeldud, kell viis lõpetasime sest kellel oli vaja tööle, kellel kooli minna ja meie töölõigust nö. tsivilisatsioonini oli üsna pikk maa, nii et tuli varakult sättima hakata.
Kolmapäev 11.06.08
Alustasime õhtul kell üheksa. Töötasime eilse töölõigu läheduses, turbavälja ja kasenoorendiku piiril. Olin T-ga kõrvuti ja puhkemomentidel käisime üksteise juures juttu ajamas. Turvas põles meie töölõikudes kolletena, mis tähendas voolikute pidevat ümber tõstmist. Millalgi öösel läks päris hämaraks-udusuitsuseks, nii et ei olnud enam võimalik suitsevaid koldeid näha, ka külm hakkas. Otsustasime T-ga, et läheme ennast lähedalasuva hõõguva turbaauna juurde soojendama ja riideid kuivatama. Peaks ütlema, et hõõguv turbaaun on jahedal ööl sellises kohas parim riietekuivatamise koht sest paari minutiga olid meie märjad püksid kuivad ja kui ka mõnusalt soe hakkas, tekkis tunne, et nüüd võiks küll õlled ligi olla ja siin turbaaunal hommikuni kükitada. Aga polnud ei õllesid ega ka hommikuni kükitamist. Pärast mõningast soojendamist-kuivatamist läksime oma töölõigule tagasi ja jätkasime tööd kuni poole kuueni.
Neljapäev 12.06.08
Olime päästeameti käsutuses alates 18.15 kuni kella viieni reede hommikul.
Laupäev 14.06.08
Eelmise öö otsustasime vahele jätta, et täna päeval tulla. U tuli hommikul enne kaheksat järgi, et siis koos staapi minna. Pärast mõningaid toimetusi asusime jälle teele. Seekord määrati meid kõige kaugemasse töölõiku, vastu põlevkivi karjääri. Tahtsin küll K-ga kokku jääda kuid see plaan ei läinud läbi sest mind kui mootorpumba tundajat otsustati rakendada pumbamehena. Nii ma siis olingi suurema osa päevast pumba juures, mille bensupaaki ma aeg-ajalt täitsin ja mille imivooliku sõela rämpsust puhastasin. Vahepeal sain siiski ka rohkem liikuda, kui oli näiteks vaja kinniistuvale kaheksarattalise juhile mootorsaag viia. Pump ise oli võrdlemisi tujukas, jäi teine mitmel korral seisma ja siis ei tahtnud uuesti käima minna, kuid sain tast siiski ilma kõrvalise abita jagu. Õhtupoolikul toodi mulle veel teinegi pump - ujuvpump. Sellega hakkasin läheduses olevat ohtlikku kollet likvideerima, samal ajal ka põhipumpa silmas pidades. Olin just selle kolde likvideerinud kui kella 18.00 paiku tuli teade- koju minek. Valasin siis pumba bensiinibaagi pilgeni täis, kontrollisin õli taset ja imivooliku sõela. Kui kõik toiminguid tehtud, asusin auto poole teele.
Pühapäev 15.06.08
Paraadi peaproovil leppisime kokku, et õhtul läheme jälle kustutama. Ka päeval osales kustutusöödel kaitseliitlasi - need kes paraadile ei lähe. Meie- õhtused minejad otsustasime ,et läheme kahe grupina eraldi, kuna osadel, sh ka minul oli vaja kodust läbi käia. Pärast paraadi käisin kodus ja kui kodused toimetused tehtud läksin G-le järgi, et siis koos kustutama minna. G oli muide nagu minagi alati mures sellepärast, et suitsudest puudu ei jääks. Lohutasin teda, et kui tal otsa saavad siis saab minu käest.
Kohale jõudes, ajasin veel paari tuttavaga juttu ning seejärel viidi meid kahte ATV-ga sinna kus eile päevalgi töötasime. Hakkasime siis aga hooga tööle. Töötasime G-ga lähestikku. Pärast paaritunnist kollete likvideerimist saime süüa ning seejärel uuesti tööle. Millagi kella ühe paiku öösel hakkas külm, käisime siis ennast eemalasuval hõõguval kraavikaldal soojendamas, et siis jälle tööle tagasi minna, kuid kui "torud" jälle peos olid, jäi pump seisu. Selgus, et kraavist oli vesi otsa saanud ja vähemalt paar tundi tööd teha ei saa. Meid G-ga viidi staabi juurde, sest niisama seal külmetada polnud mõtet. Sellega oli ka meie töö sel ööl lõppenud sest uus päev oli koitmas ja meil tuli varahommikul ära sõita. Kohe me muidugi ära sõita ei saanud sest osa kaitseliitlasi töötas teistel töölõikudel ja pidime mõned neist hommikul auto peale võtma. Nii me siis tukkusime autos kuni poole kuueni. Kella kuue aeg olid kõik kes pidid tulema auto juures ja sõitsin esimest portsu mehi ära viima. Kui mehed viidud, käisin tankimas ja läksin kahele esimese portsu hulka mittemahtunud kaitseliitlasele järele, kelle ka sinna kuhu vaja, ära viisin.
***
Pärast pühapäeva-esmaspäeva vahelist ööd sai korra veel turbaväljadel kustutamas käidud ja see jäi ka viimaseks korraks sest õnneks saabusid ka vihmasajud.
posted by tujukas at 1:13 PM
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home