Kass Vaska kuulab ja sööb edasi

"Taktikalises mõttes on lääs oma armuandide ja järeleandmiste poliitikaga Venemaast üle, kuid strateegilises plaanis riskib ta sellega, et muudab maailma üldsuse verejanulise "karu" pantvangiks."


- Tšetšeeni Vabariigi president Džohhar Dudajev 16.02.1996.a. infoagentuurile Turan antud intervjuus.


See legendaarse ja ainulaadse presidendi ennustus ja ka tema juhitud riik meenusid mulle mõni päev tagasi kui meie riigikogu võttis vastu, Gruusiat toetava avalduse, mis oli tingitud Venemaa aina jõulisemast tegevusest Gruusia suveräänsuse vastu. Pean silmas eeskätt Vene Föderatsiooni poolset Abhaasia ja Lõuna-Osseetia Gruusiast lahkulöömise mahitamist. Miks president Dudajevi ennustus ja tema riik mulle siis nüüd meenusid? Ikka seetõttu, et oma mannetusega Tšetšeenide abistamisel näitas Lääs Venemaale, et ainukesed sammud Lääneriikidest kaugel asuvate riikide kaitseks, piirduvad vaid hambutu suu maigutamise või siis nõrga kisana. Ometi oli ju tol korral hulga rohkem võimalusi Venemaale näidata, et demokraatlike riikide suveräänsuse eest seistakse reaalselt kogu maailmas, mitte ei tehta seda ainult suuga. Vaevles ju meie suur idanaaber toona majandusraskustes ja püsis suurelt osalt jalul Lääne rahasüstide toel, kuid selleasemel, et mõjusate vahendite abil Venemaad survestada ja korrale kutsuda, piirduti ainult mõningase kisa ja üksikute sümboolsete sammudega, ja tagantjärgi tundub, et poleks sedagi tehtud kui nende riikide valitsusvälised organisatsioonid poleks üsna jõuliselt tegutsedes Tšetšeenia küsimust üleval hoidnud. Nüüdseks on aga kujunenud olukord kus Vene Föderatsiooni agressiivset välispoliitikat Läänest kaugel asuvate riikide suhtes polegi õieti millegagi ohjeldada - survestab ta nüüd ju ise majanduslike sanktsioonidega talle vastumeelseid riike...Ja poliitilist mõjujõudu kaotas Lääs koos Tšetšeeniaga oluliselt. Nii tundubki ,et Gruusia ja mõni teine riik on vaatamata oma Läänemeelsusele ja näilisele Lääne toetusele pikemas perspektiivis jäämas mitte saatuse vaid Venemaa hooleks ja kuna sisuliselt tundub Gruusia ja mõne teise riigi puhul tegu olevat taktikalisteks edusammudeks - st. mõningates muudes küsimustes venemaa järeleandmiste saavutamiseks omapoolseteks järeleandmistena käiku lastavate vahetusrahadega, siis tegelikult on nende "vahetusrahade" loovutamise näol pikemas perspektiivis tegu sammudega iseenda "karu" pantvangiks muutmise suunas. Sest kui need praegused vahetusrahad otsas on, tuleb ju kusagilt uued leida jne... Venemaa käigud, nagu näha, on sihikindlad ja plaanide elluviimine toimub "järk-järgult", kõike hoolikalt läbi mõeldes ja samas aeg-ajalt kuulatades , et strateegilisi eesmärke silmas pidades vajadusel mõneks ajaks tuure maha võtta või plaanides veidi korrektuure teha, liikudes samas vaikselt ikka kindlate eesmärkide poole - kass Vaska kuulab ja sööb edasi, nagu üks vanasõna ütleb.