Ratsanik soos

Leidsin täna oma paberipahna hulgast ühe tulekahju skeemi, mille 2002 aasta suvel tuleluurel olles põlveotsas tegin. Põleng, mille kohta selle skeemi koostasin puhkes 2002 aasta juulis . See tulekahju levis lühikese ajaga ca 50 hektarile ja oleks äärepealt võinud veelgi suuremale alale liikuda kuid see selleks. Meenutan seda siin sellepärast, et sellel põlengul tehtud tuleluure jääb küll vist eluks ajaks meelde. Kui väikestel põlengutel pole mingit erilist tuleluuret vaja teha, siis suurtel(üle 10 ha) põlengutel on täpne tuleluure ülioluline- nii ka sellel tulekahjul. Alustasin liikumist mööda tulekahju idaserva, liikudes lõuna suunas. Olin jõudnud tulekahju kõige kaugemasse nurka kust tsivilisatsioonini oli ca 1,5 kilomeetrit. Minust paremal praksus tuli, vasakule jäi aga hääletu soo kus osalise kuivendamise tõttu oli taimestik paremini vohama hakanud. Kandsin parasjagu põlveotsas tulekahju piire kaardile kui kuulsin kuidas eemal hakkas midagi sahisema ja ragisema – mõtlesin, et põder. Rohkem ma midagi mõelda ei jõudnudki sest kohe ilmus võsast hobune, ratsanik ka ilusasti sadulas ja puha...Ma ehmatasin ikka päris ära:D Ümbruskonnas ei teadnud ma olevat ühtegi hobust, pealegi veel sellist kellega ratsutamas käiakse ja nüüd siis satun sellisega inimtühjas soos kokku. Hobuse seljas istuv ratsanik oli veidi kahtlase välimusega. Oli selline tumedama nahavärviga, habemega 40 aastates mees kes siis minu kõrvale ratsutas ja venekeeles seletas, et tema on mingi tuletõrjujate abiline ja mis kõik muud ning asus siis agaralt mulle mu kaardil põlengu piire näitama. Minul oli juba esimene ehmatus üle läinud ja mõtlesin, et kadugu juba minema oma hobusega sest vahepeal oli selles põlengulõigus hakanud tiirutama piirivalve helikopter MI-8, mis üsna madalalt lennates koledat lärmi ja tuult tekitas, mis aga ei meeldinud sugugi hobusele kes selle peale perutama hakkas. Mul oli igatahes tükk tegu, et sellest perutavast loomast ja ratsanikust lahti saada. Kui siis ükskord tiiru tulekahjule peale olin teinud ja inimesteni jõudsin nägin juba ratsanikku koos teistega tuld vehkimas, tema sõiduvahend oli aga puu külge seotud. Lisaks ratsanikule vehkis tuld ka keegi tundmatu kes oli tulnud jalgrattaga, teistelt kuusin, et hobusemees oli öelnud ,et see on tema vend... Minul polnud aega neid kummalisi kujusid seal vahtida ja läksin muid ülesandeid täitma. Hiljem olid mehed koos oma sõiduvahenditega kadunud. Olen nii ühelt kui teiselt poolt uurinud selle hobusemehe kohta kuid kohalik rahvas pole sellist tegelast siinkandis näinud, ka tuletõrjujad kes teda põlengu aegu nägid ei tahtnud tunnistada ,et see nende abiline on. Kes ta siis oli ja kustkohast ta sinna sohu ilmus jääbki ilmselt teadmata.