"Inimesega on see häda, et kuni ta elab, ta teeb tavaliselt head ja halba läbisegi, eksib vigadesse ja destruktiivsusesse, rikub positiivset negatiivsusega. Surmas on suur lunastus selle poolest, et pärast surma me ei saa enam jätkata halba ega vigu. Kuid sellega surm ühtlasi kohustab, et meist jääks ometi püsima midagi head ja positiivset. Suurim pärand, mida elust lahkuja võib jätta, on õilis eeskuju uutele väärtusteotsijatele elus. Vähesed püsivad eeskujuna oma isikliku eluga, enamiku elu läheb viltu."

- O. Loorits, "Meie, eestlased", Ilmamaa, Tartu 2000.a.