Täna...

Hommikul palusin u-t, et ta mu traumapunkti kipsi äravõtmisele sõidutaks sest nagu korra juba maininud olen, on mul endal kipsiga linnavahel sõitmisega veidi raskusi. Astusin siis pool kümme traumatoloogi kabinetti. Meie vestlus kulges umbes nii:

M:”Tere”
A: „tere”
M: „Võib?”
A: „ tulge,tulge, istuge”
A: „kas teil pilt ka tehtud oli?”
M: „oli”
A: „ahjaa, pidime ju täna kipsi ära võtma”
M „mhmh”
A: kuidas siis jalaga on?”
M:” ei kurda, paistetus läks ka alla...”
A: „no selge, minge viiendasse kabinetti ja seal võetakse kips ära, kodus peske jalga sooja veega ja pange elastikside ümber aga enne kirjutan teile järgmise vastuvõtu aja”
M: „ a ma võin selle ju siis ise ka kodus ära võtta...”
A: „ no kuidas soovite, ma kirjutan teile 23-ndaks vastuvõtu aja, kui siis tulete kirjutan teid tööle”
M: aga mind pole vaja kuhugile kirjutada sest ma ei viitsinud kodus istuda ja käisin karkudega tööl”
A: „ahsoo, või nii...No siis ei olegi teil enam vaja tulla, siis on korras” ja tõmbas vastuvõtusedeli puruks.
M: „kõike head, nägemist”
A „ teile samuti, head aega”