Viimastel tööpäevadel on tulnud tegeleda peamiselt uue seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide selgekstegemisega. Lisaks iseendale tuleb need uued nõuded ja normid arusaadavaks teha ka kodanikele, mille hulka kuulub ka uute plankettide kasutamise juurutamine sest vähesed teavad, et koos seadusega muutuvad ka kõikvõimalikud taotluste-ja muu seesuguse vormid, kuid see kõik võtab aega sest siiani kehtinud seaduse ajalgi esitati ju vahel veel üle-eelmise seaduse ajal kehtinud dokumente...
Kipsist. Nagu arvata oligi ,et see kips mu püsimatust eriti ei taltsuta siis nii ka läks, on saanud tantsu "vihtuda", autoga sõita ja isegi proovitud metsas käia. Viimane tegevus küll ei õnnestunud hästi sest pagana kargud vajusid muudkui pehmest pinnasest läbi nii, et korra nõksatasid põlvedki vastu porist maad ja püksid said mustaks-viimane pole muidugi eriti oluline sest olen viigipükstes kana s..a seeski põlvili olnud seoses ühe kinnipüütud kulliga kes kasti alla oli topitud nii, et teda muud moodi polnud lihtsalt võimalik kätte saada kui käpukil olles...irw, miks see lugu küll meelde tuli...See juhtus juba mitu aastat tagasi Mäetagusel kus vanapapi lauta oli lennanud kanakull kelle ta kinni püüdis ja kasti alla pani. Mina jälle läksin siis järgi tollele linnule, seda kuidas ma käpukil olin juba rääkisin aga nalja sai sellega kui kull kasti kaane vahelt välja tahtis rabeleda-siis tahtis agar mammi teda takistada ja äigas malakaga, ainuke häda et selle malakaga sain mina kõigepealt pikki turja(kogematta muidugi) ning seejärel alles koht kust lind välja püüdis saada. Lõpuks sain linnu jalad oma pihku aga vaatamata sellele, et mul kindad käes olid õnnestus tal ikka ühe küünisega peaaegu mu sõrme läbistada. Sain linnu kätte ja seejärel lahkusin taluõuelt püksid s.....d, näpp verine ja huulil lubadus mitte mingil juhul lindu enam lahti lasta(pererahvas kartis, et tuleb tagasi). Nüüd kaldus jutt küll teemast kõrvale aga mis seal vahet, metsas kargutades tekkis mul igatahes kartus, et murran teisegi jala ja tulin tulema ning luban, et karkudega enam metsa ei lähe. Nüüd mul muide polegi enam karke sest traumatoloog lubas mul eile julgelt jala peale astuda, kui eile oli see liikumine väga valulik ja vaevaline siis täna on juba teine asi. Kuigi sõidan autoga kipsist hoolimata siis linnavahel kipsiga sõita ei julge sest ei jõua sellega nii kiirelt pedaale tallata kui vaja oleks ja siinkohal tuleb tänusõnad öelda neile kes mulle lõunaks poest toitu on toonud sest ise ma ju seda hästi teha ei saanud:)
Täna kirjutasin referaati teemal : "Eesti noorte õigusliku sotsialiseerumise agentide mõjust siirdeühiskonnas” jah, ei olnud just kõige lihtsam teema ja ma ei saa üldse aru miks mul just sel teemal kirjutada vaja oli sest leidus ka lihtsamaid aga mis nüüd enam ,mis tehtud see tehtud. Igatahes oli üpris huvitav erinevate teemade vahel valida sest need tuli ju enne enam-vähem läbi lugeda ja mina sain seetõttu mõnede sotsioloogiliste uuringute põhjal kirjutatud analüütilisi töid lugedes palju targemaks ja seda eriti kodutuse ja laste kriminaalideks kujunemise alal.