Olukorrast Korea poolsaarel

Enne lõunat tuli meedia kaudu teade järjekordsest kommunistliku Põhja- Korea musklite näitamisest suurtukiväe õppuste näol, millele selle aasta kevadel oli eelnenud Põhja-Korea räige torpeedorünnak kahe riigi piiril Lõuna-Korea sõjalaevale, mille tõttu hukkus üle 40-ne pardal viibinud mereväelase. Vaatamata sellele, et selle nädala teisipäeval toimunud Põhja-Koreast lähtunud tunniajane suurtükituli Lõuna-Koreale kuuluvale Yeonpueongi saarele hukkus „ainult“ neli ja sai vigastada umbes paarkümmend inimest ( mürsutabamustes süttis ka ca 70 hoonet) , on just see teisipäevane rünnak nii Lõuna- Korea kui ka kogu maailma tagajalgadele ajanud sest kui varasematel aastatel on kahe riigi sõdurite vahelised intsidendid toimunud vaidlusalustes piirivetes, siis see rünnak oli esimene Lõuna-Korea maismaale suunatud suurtükirünnak pärast Korea sõja lõppu 1953 aastal, mistõttu peetakse seda eelmistest kraadi võrra kangemaks. Keegi ei oska öelda, mida Põhja-Korea hullunud diktaator Kim Jong-il sellise provokatiivse jõudemonstratsiooniga maailmale öelda tahtis, spekulatsioone on igasuguseid, kuni selleni välja, et Kim tahab Korea poolsaarel täiemahulist sõda alustada. Loodetavasti siiski asi nii kaugele ei lähe aga samas on naiivne arvata, et Põhja-Korea oma agressiivsest käitumisest lähiajal loobumas on. Kahju, et ülejäänud maailm selle Kommunistliku diktatuuririigi ohjeldamisel nii võimetu on aga seda ei saa ka pahaks panna sest olukord piirkonnas on aastakümnete jooksul niivõrd keeruliseks kujunenud, et selle sasipuntra lahtiharutamiseks tuleks luua lausa eraldi teadusharu.