Sügisest siinkandis.

Erakordselt soe suvi on juba pikemat aega läbi. Kui kalendri, ehk siis astronoomiline sügis algas 23. septembri varahommikul, siis sügise tunnet oli tegelikult juba tunda augusti viimasel nädalal. Mõnel päeval on ilm olnud küll suviselt soe, muidu aga on päevased maksimumtemperatuurid 15 soojakraadi piires(enamasti veidi alla selle), eelmisel ööl oli siin meie kandis ka esimene öökülm .Ka võrdlemisi tugevad ja kõledad põhjakaare tuuled kimbutavad aeg-ajalt
Mis sügisesse loodusesse puutub, siis tundub, et loodus läheneva talve tulekuks ettevalmistuste tegemisega ei kiirusta. Mõnede põhjapool pesitsevate linnuliikide läbiränne on olnud üsna intensiivne, kuid mitmed rändlinnuliigid on jäänud siia tiirutama ja neil ei paista kusagile kiiret olema – nagu näiteks põhjast ja kirdest saabunud suur- ja väike laukhaned ja rabahaned kes siin juba üle nädala paigal on olnud. Sookured aga kiirustasid sel sügisel lääne ja edela poolsetesse peatuspaikadesse minekuga- ju on sealpool siis lõbusam.
Ära ei taha minna veel linavästrikud, samuti kohtab veel väike-lehelindu ja punarinda ja mitmeid teisi liike.
Ka liblikaid on veel näha ja rästikud , siilid pole läheneva talve eest peitu pugenud. Mitmed rohttaimedki õitsevad. Enamik lehtpuidki pole seni kiirustanud lehtede maha raputamisega, mõned on veel üleni rohelised.
Selline on siis praeguse seisuga sügis siinkandis.

P.S. Seeni on ikka sel sügisel nii palju, et niida või vikatiga, ei pea üldse mööda metsa kolama ja noppima erinevaid seeneliike, et korv täis saaks, nagu siin mõnel aastal on olnud. Alles eile tõin mitu korvitäit seeni, milles olid sada protsenti võiseened. Aga seenelkäimisel on nüüd lõpp, sest ema andis range korralduse – „ära enam too, ma ei jõua enam kupatada, soolata ja marineerida ja neid pole enam kusagile pannagi.