Selle aasta võidupüha tähistamine kujunes minu jaoks eelnevate aastatega võrreldes veidi teistsuguseks. Nimelt ei marssinud ma seekord paraadrivis ega olnud ka liinur. Sel aastal olin koos seitsme kaaslasega hoopis paraadi turvamas ja seda Jõgeval kus sel aastal marssisid lõunapoolsemate maakondade kaitseliitlased. Võrdlemisi väsitav oli arvestades seda, et 22-se hommikul kui siit startisime lõpetasin just 24 tunnise vahetuse.Kohale jõudes rakendati meid kohe tööle.Pidime turvama neli tundi kestnud paraadi proovi, seejärel aga pidime veel öiseid ülesandeid täitma misjärel tuli hommikul minna paraadi julgestama – aga noh, enda asi, ise ma sinna kippusin. 23-dal koju jõudes ei tahtnud mingisugustest jaanituledest osa võtta ning läksin üsna ruttu magama sest järgmisel hommikul pidin tööle tulema. Jah, hakkab juba traditsiooniks kujunema, et jaaniõhtud aia taha kipuvad minema.
24-nda hommikul astusingi siis soojenduseks 4,5 km jala siia tööpostile sest bussid käisid pühade tõttu mõnevõrra teistsuguse sõiduplaani järgi ja kellestki teisest ei olnud toojat.
Aga Jõgeva paraad läks muidu ilusasti korda ja paraadi lõpus üle lennanud hävitajad ja kopterid andsid sellele päris palju juurde. Peab veel ütlema, et meie kõhutäite eest oli ka hästi hoolitsetud ja Jõgeva gümnaasiumi söökla toidud väga maitsvad.