Noh, kuidas siis alustada...Sain siis minagi äsja teada, et nädala pärast saan paberi mis lubab mul 01.detsembrist "puhkusele" jääda ja seda niikauaks kui tahan või nii kauaks kui nälga suren. M on praegu sama teadet saamas ja T läheb ka kohe...Jah, nagu ma eriti viimastel aastatel sageli olen öeldud, et siin ilmas pole enam mitte midagi mille üle ma siiralt imestaks, polnud ka see tänane teade minu jaoks mingi ime,sealhulgas ka see millise põhimõtte alusel selliseid valikuid tehakse, lihtsalt sellise sündmuse toimumise fakt ise on teatud märgilise tähendusega... Ega muud hullu ju sellest kõigest polegi kui see, et senine "pingevaba" elu saab särtsu juurde ja teadmatus saab mõneks ajaks mu parimaks sõbraks.
Kuigi ma ei arva sugugi, et mina siin elus kõige rohkem kannatanud olen, tundub justkui reegel olema, et kui kellegile ruumi vaja teha siis satun mina nende hulka kelle arvelt seda tehakse, ükskõik kuskohas ja ükskõik kes või mis sa oled või oled olnud. Aga olgu peale, mis siin ikka halada, tuleb kõik mis tulema peab ilusasti vastu võtta.
Valikute tegemise kohapealt niipalju, et kevadine Paldiskist äratulek oli igaljuhul suur viga.